Mõedaku eelpäev. Mind armastab jaapanlanna

Heino Kiige kogumik „Mõedaku eelpäev. Mind armastab jaapanlanna“ ühendab kahte teost, millel on erinev aeg ja laad. „Mõedaku eelpäev“ kujunes esmakordselt märgatavaks juba 1965. aasta romaanivõistlusel, kus see pälvis ergutuspreemia. Selles jutustuses liigub tegevus sõjajärgsetesse aastatesse Viljandimaa aiandisse, kus noor aednik Jaagup Andresmaa proovib leida oma teed katsetuste, teadmiste ja töö kaudu. Autor seob kokku inimese sisemise arenguloo ning töökogemuse, kujutades tegelase eneseteostuse ja loodusega seotud püüdlusi. Lugu peegeldab ühtlasi ajastu tausta, kus töö ja eksperimenteerimine olid osa isiklikust küpsusest.

Kogumiku teine teos, „Mind armastab jaapanlanna“, liigub hoopis intiimsematele radadele. Siin on autori kavatsuseks kujutada mehe ja naise armastust ehedas, peaaegu ürgses tähenduses, lahti harutatuna ühiskondlikest kohustustest ja kristlikest normidest. Tegevuspaigaks on Tartu ning keskmesse asetub eesti mees Juhan, kelle egotsentriline loomus põrkub kokku noore, Kesk-Aasiast pärit jaapanlannast arsti Vaga avatud ja intensiivse tundemaailmaga. Teos osutus ilmumisajal vastuoluliseks just oma avameelse erootilise kujutuse tõttu, mis ei mahtunud toonase kirjanduselu tavapärasesse raamistikku. Nõnda on tegemist looga, mis tõi autorile nii tähelepanu kui ka raskusi.

Heino Kiik (1927–2013) oli eesti proosakirjanik, kelle looming seob ühiskondlikud teemad, psühholoogilise sügavuse ja vahel ka erootilise otsekohesuse. Tema tuntumaid teoseid on romaanisarjad „Tondiöömaja“ ja „Maria Siberimaal“ ning arvukad lühemad jutustused. Kiik õppis agronoomiat ja tema side maaelu ning loodusega kandus sageli ka tema kirjandusse. Ta oskas siduda ühiskondlikke ja isiklikke teemasid, tuues esile tegelaste sisemised pinged ja väärtuste kokkupõrked. „Mõedaku eelpäev. Mind armastab jaapanlanna“ on hea näide tema mitmekülgsest loomingust, kus ühes köites kohtuvad töö ja armastuse lood, praktilisus ja tundemaailma intensiivsus.