Tallinna vanemad merekindlused. 17.-19.sajand

„Tallinna vanemad merekindlused. 17.–19. sajand” on Heino Gustavsoni ajalooline uurimus, mis annab põhjaliku ülevaate Eesti rannakaitse ja merekindlustuste arengust varauusajast kuni Krimmi sõja järgsete rahuaastateni. Teos keskendub eelkõige Tallinnas ja Paldiskis rajatud rannapatareidele, tuues esile nende ehitusliku eripära, strateegilise tähtsuse ning kasutamise erinevates sõjalistes olukordades. Raamat avab lugejale pildi, kuidas kindlustused kujunesid ning millist rolli need täitsid Vene impeeriumi kaitsesüsteemi osana.

Autor kirjeldab mitte ainult kindlustuste ülesehitust ja tehnilisi detaile, vaid ka nende hilisemat saatust, sealhulgas perioodi, mil nad kaotasid oma otsese sõjalise tähenduse ning muutusid ajastu tunnistajateks. Erilise väärtuse annab raamatule asjaolu, et Gustavson tugineb paljuski seni vähetuntud või täiesti avaldamata arhiiviallikatele. Seetõttu ei ole teos üksnes populaarteaduslik ülevaade, vaid ka teadusliku kaaluga uurimus, mis toob päevavalgele uusi fakte Eesti militaar- ja ehitusajaloo kohta. Fotod, joonised ja kaardid aitavad lugejal paremini mõista kirjeldatud rajatiste paiknemist ja olemust.

Heino Gustavson (1940–2012) oli Eesti merendus- ja sõjaajaloolane, kes tegeles põhjalikult rannakaitse, merekindlustuste ja mereväe ajalooga. Tema sulest on ilmunud mitmeid uurimusi, milles ta sidus arhiivimaterjalid, arheoloogilised leiud ja kohapealsed uurimused. „Tallinna vanemad merekindlused” kujutab endast kaheköitelise uurimuse esimest osa, millele järgnes „Merekindlused Eestis 1913–1940”. Gustavsoni töö jääb oluliseks panuseks Eesti sõja- ja merendusajaloo mõtestamisel, avades teemavaldkonna, mis varem oli suuresti uurimata.