Tallinna vanadest apteekidest kuni 1917. a.

Heino Gustavsoni teos „Tallinna vanadest apteekidest kuni 1917. a.“ on põhjalik ajalooline uurimus, mis käsitleb apteekide ja proviisorite tegevust Tallinnas alates keskajast kuni Esimese maailmasõja lõpuaastateni. Autor vaatleb apteeginduse arengut nii institutsionaalses kui kultuuriloolises võtmes, uurides, kuidas muutusid ravimite valmistamise, müügi ja kontrolli tavad eri sajandite jooksul. Tegu on esimese omataolise väljaandega eesti keeles, mis keskendub Tallinna linna raames toimunud apteegialasele tegevusele ja selle tähendusele linna meditsiinilises ja ühiskondlikus elus.

Teos tugineb ulatuslikule arhiivitööle ning sisaldab viiteid Tallinna rae- ja raamatukogude materjalidele, samuti saksa- ja ladinakeelsetele ürikutele. Gustavson annab ülevaate apteekide asutamisõigustest, nende omanike ja rentnike taustast, ametikohustustest, inventarist, hinnakirjadest ning kontrollimehhanismidest. Eriti keskendutakse Raeapteegile, mille ajalugu ulatub 15. sajandisse, ning millel on olnud oluline roll linna ravimivarustuses. Käsitletakse ka apteekrite haridust ja rahvuslikku kuuluvust, samuti seda, kuidas üldised ühiskondlikud ja poliitilised olud – näiteks tsensuur, sõjad ja haldusreformid – mõjutasid apteeginduse toimimist.

Heino Gustavson (1930–2006) oli ajaloolane ja farmatseut, kes pühendus apteegi- ja meditsiiniajaloo uurimisele Eestis. Tema tööd iseloomustab faktitäpsus ja põhjalikkus, aga ka huvi igapäevaelu ajaloo vastu. „Tallinna vanadest apteekidest kuni 1917. a.“ on väärtuslik panus Eesti meditsiinilukku, säilitades teadmise apteegikultuuri järjepidevusest ja selle kohast linna sotsiaalses struktuuris. Gustavsoni lähenemine ühendab erialase täpsuse kultuuriloolise läbinägelikkusega, muutes teose kättesaadavaks nii erialaekspertidele kui ka ajaloohuvilistele lugejatele.