Strudlhofi trepp. Melzer ja aastate sügavus

Heimito von Dodereri romaan „Strudlhofi trepp. Melzer ja aastate sügavus“ kujutab Viini seltskonnaelu ja vaimuilma Esimese maailmasõja eel ja järel, keskendudes ühelt poolt 1910. aastatele ja teiselt poolt ajale pärast 1925. aastat. Teose süžee kulgeb mitmel tasandil, haarates eri tegelaskujusid, kelle elud põimuvad aja ja ruumi kaudu. Keskne figuur on endine diplomaat ja hilisem valitsusametnik Melzer, kelle sisemised arengud ja suhetevõrgustik kujundavad romaani tunnetusliku telje. Strudlhofi trepp, ajalooline paik Viinis, sümboliseerib selles kontekstis mitte ainult linnaruumi, vaid ka aja kihistumist ja elu sügavaid kordusi ning juhuslikkusi.

Dodereri romaani iseloomustab ulatuslik jutustamislaad, mille ülesehitus ei allu lihtsale kronoloogiale. Autor kasutab retrospektiivset vaadet, aja painutusi ja paralleelset narratiivi, et näidata, kuidas minevik kujundab olevikku. Tegelased rändavad läbi mitme dekaadi, ühiskond muutub, ent inimese püüdlused ja eksimused jäävad samaks. Viini elu, kultuuriline rafineeritus ja sotsiaalsed pinged on romaanis esitatud suure täpsuse ja mõistmisega. Romaani stiil on väljapeetud, kohati barokne, mis nõuab lugejalt tähelepanu ja süvenemist, kuid premeerib peenekoelise ja intellektuaalselt tiheda maailmapildiga.

Heimito von Doderer (1896–1966) oli austria kirjanik, kelle looming ühendab psühholoogilise süvitsi mineku, sotsioloogilise läbinägelikkuse ja esteetilise täpsuse. Tema teoseid on sageli võrreldud Marcel Prousti ja Thomas Manni omadega, eeskätt nende mahukuse ja ambitsioonika ajaloo- ning kultuurikäsitluse tõttu. „Strudlhofi trepp“, ilmunud 1951. aastal, kujunes tema peateoseks, mida on peetud üheks olulisemaks 20. sajandi Austria romaaniks. Eesti keelde tõlgituna jõudis see lugejateni alles hiljem, kuid pakub endiselt võimaluse süveneda ühe Euroopa kultuuripealinna mälusse ning inimese sisemaailma kihistustesse.