Lõhutud elud 1. osa. Eesti omandireformi sundüürnike lugu 1989-2011

Heimar Lengi Lõhutud elud esimene osa keskendub Eesti omandireformi käigus tekkinud sundüürnike olukorrale aastatel 1989–2011. Raamat koondab mälestusi, intervjuusid ja dokumenteeritud juhtumeid inimestest, kelle elu muutus seoses eluruumide tagastamise ja erastamisega. Lugu ei piirdu üksikute juhtumite kirjeldamisega, vaid püüab anda ülevaate seadusandlikest muutustest ja nende praktilistest tagajärgedest neile, kes elasid tagastatavates majades.

Käsitletavad lood toovad esile isikliku tasandi — sundkolimised, õiguskaitse otsused, kohtupraktika ja ebakindluse, millega paljud pered pidid silmitsi seisma. Autor on koondanud materjali erinevatest Eesti piirkondadest, et näidata, et probleem ei olnud lokaalne, vaid laiemalt levinud. Tekstis vahelduvad statistilised andmed, poliitilised hinnangud ja inimeste enda jutustused, luues pildi, kus reformi ametlik eesmärk ja tegelik mõju ei lange alati kokku.

Raamat ei taotle neutraalset kroonikat, vaid dokumenteerib ühe ühiskonnagrupi kogemuse, millele ei ole seni osutatud pidevat avalikku tähelepanu. Esimene osa on sissejuhatus pikemale käsitlusele, mille keskmes on küsimus kodu tähendusest olukorras, kus selle säilitamine ei sõltu inimese tahtest ega võimalustest.