Minu Jeruusalemm. Kaameraga kloostris

Heilika Pikkovi raamat „Minu Jeruusalemm. Kaameraga kloostris” viib lugeja linna, mida on peetud üheks maailma vastuolulisemaks ja samas pühamaks paigaks. Autor kirjeldab oma kogemusi vene õigeusu kloostris, kus ta elas keset araablaste küla okupeeritud Palestiina aladel. Tema eesmärk oli filmida eesti päritolu nunn ema Kseniat, kelle elu ja kloostripühendumus moodustasid dokumentaalfilmi „Õlimäe õied” tuuma. Raamat avab selle filmiprojekti kulisside taha jääva isikliku loo, tuues esile seitsme aasta pikkuse protsessi, mille jooksul autor õppis kloostrikeskkonnas toime tulema ja koges Jeruusalemma erinevaid tahke.

Teos ei piirdu kloostrielu kirjeldamisega, vaid avab ka laiemat pilti linnast, kus kõrvuti eksisteerivad juudi, islami ja kristliku traditsiooni mõjutused. Pikkov jutustab kohtumistest ultraortodokssete juutidega, vahetutest kokkupuudetest palestiinlastega ning erinevatest seikadest, mis näitavad Jeruusalemma keerulist ja tihti pingelist igapäevaelu. Raamatusse on põimitud päevikukatked, mis annavad vahetu tunde ja annavad edasi nii rõõmuhetki kui ka raskusi, millega ta silmitsi seisis. Just see isiklik vaatenurk teeb loost intiimse ja samas kultuuriliselt avara sissevaate linna ellu.

Heilika Pikkov on Eesti dokumentalist ja filmirežissöör, kelle looming on seotud inimeste ja kogukondade lugude jäädvustamisega. Tema töödes kohtuvad sotsiaalne tundlikkus ja kunstiline väljenduslaad, mille kaudu sünnivad nii filmid kui ka raamatud, mis aitavad lugejal ja vaatajal mõista kultuuride ja usutraditsioonide põimumist. „Minu Jeruusalemm” on osa Petrone Prindi reisiraamatute sarjast, kuid eristub selles oma süvitsi mineva isikliku kogemuse ja filmiliku lähenemise poolest. Pikkovi raamat annab tunnistust tema pühendumusest lugudele, mis avavad pealtnäha suletud kogukondi ja paiku.