Tähesära

Heiki Vilepi „Tähesära“ on luuleraamat, mis ühendab endas lastemeelsuse, igatsuse ja kujutlusvõime piiritu mänguruumi. Kuigi autor on tuntud lastekirjanikuna, avab see teos end mitmetahulisemalt, kõnetades nii nooremaid kui ka täiskasvanuid. Luuletustes kohtuvad tähistaevas ja unenäoline igapäev, kõnelevad metsad, loomad ja inimlikud igatsused. Vilep kasutab lihtsat keelt, kuid tema tekstid ei ole lihtsakoelised – neis on peidetud kihte, mida iga lugeja võib lahti harutada vastavalt oma vanusele ja kogemusele.

Raamatu tonaalsus on vaikne ja mõtlik, ent mitte nukker. Luuletused kõnelevad ajatutest teemadest nagu sõprus, üksindus, loodus ja maailma tajumine lapse pilgu läbi. Vilepi oskus luua kujundeid, mis on korraga mängulised ja poeetilised, tuleb siin hästi esile. Mõned tekstid mõjuvad kui unejutud, teised kui hetkepildid mõnest rahulikust vaatepildist, ent kõigis säilib teatav helgus ja soojus. Tähesära, mida pealkiri lubab, ei väljendu pelgalt taevas, vaid ka lugeja sees tekkivas tundes, mis tekib lühikeste, kuid kõneka sõnade mõjul.

Heiki Vilep on üks viljakamaid ja armastatumaid kaasaegseid eesti lastekirjanikke, kelle looming ulatub nii proosa kui luule valdkonda. Tema teosed on leidnud koha paljude perede raamaturiiulitel, olles tuntud eheda kujutlusvõime, huumori ja empaatia poolest. „Tähesära“ kinnitab veelkord tema oskust kõnetada erinevas vanuses lugejaid ja leida sõnu nendele seisunditele, mida argielu sageli väljendada ei oska. Tema luule ei nõua pingutust, vaid vaikset kaasamõtlemist – selles on tema kirjutamise jõud ja võlu.