Kapiukse kollid jälle platsis

Heiki Vilepi lasteraamat „Kapiukse kollid jälle platsis“ on järg menukale „Kapiukse kollid“, tuues taas lavale väikese poisi Timmo ja tema fantaasiaküllased kohtumised öiste olenditega. Kui esimeses loos said kollid tuttavaks ja omajagu taltsutatud, siis nüüd on nad tagasi – ja nagu pealkiri vihjab, ei püsi nad sugugi vaikselt kapis. Jätkub mäng tegelikkuse ja kujutlusvõime vahel, kus ööpimedus äratab ellu karakterid, kes pole mitte niivõrd hirmutavad kui omamoodi segadust tekitavad, vahel naljakad ja isegi südamlikud. Kollide maailm on endiselt salapärane, ent nüüd juba tuttavam ja võib-olla isegi natuke sõbralikum.

Lugu areneb hoogsalt ja kaasahaaravalt, andes hääle nii Timmo kartustele kui ka tema julgusele neist üle olla. Kollide seas on endiselt isemoodi tegelasi – mõni tahab lihtsalt kommi, mõni räägib segaseid jutte, mõni püüab olla kuri, aga tuleb välja, et ei oska. Lastele arusaadavalt käsitletakse hirme, mis võivad tunduda suured, ent osutuvad lähemal vaatlusel hoopis väikeseks või isegi naljakaks. Timmo dialoogid kollidega avavad ukse sellele, kuidas lapsed saavad oma hirme sõnastada ja nendega toime tulla. Lugu ei moraliseeri, vaid pakub turvalist ruumi, kus hirm ja huumor saavad sõpradeks.

Heiki Vilep on eesti lastekirjanik, kelle loomingut iseloomustab lihtne ja vahetu stiil, fantaasiarikas maailmakäsitlus ning lapse vaatepunkti usaldamine. Tema lood räägivad sageli hirmudest, üksindusest ja kujutlusvõime võimest, ent teevad seda lapsemeelselt ja elujaatavalt. „Kapiukse kollid jälle platsis“ on selle hea näide – järg, mis ei korda eelmist raamatut, vaid arendab seda edasi, süvendades tegelaste omavahelist suhet ja näidates, et mõnikord võib isegi kollist saada liitlane, kui teda piisavalt hästi tundma õppida.