Küdooniapuu

„Küdooniapuu” koondab inglise kirjaniku Saki (kodanikunimega Hector Hugh Munro) novelle, mis pärinevad kogumikust „Loomad ja üliloomad”. Valimik toob lugejani lood, kus argised olukorrad omandavad ootamatuid pöördeid ning tegelased tegutsevad ekstsentrilisel ja sageli satiirilisel moel. Saki loomingule omane absurdihõnguline huumor avaldub nii tegelaste dialoogides kui ka sündmustike ehituses, kus näiliselt tavalised olukorrad saavad groteskse või iroonilise lahenduse. Kogu iseloomustab mängulisus, mille kaudu autor toob esile ühiskonna, harjumuste ja inimeste nõrkusi.

Novellides põimuvad satiir ja peen huumor, mis suunavad tähelepanu nii Edwardi-aegse ühiskonna hierarhiale kui ka inimlikele nõrkustele. Loomad, keda autor sageli oma lugudes kasutab, toimivad peeglitena inimkäitumisele, paljastades selle absurdi ja varjatud naeruväärsuse. Saki oskus lühikeses vormis teravmeelselt karaktereid avada ja ootamatu lõpplahenduseni jõuda muudab need lood mõjuvaks ka tänapäeva lugejale. „Küdooniapuu” annab hea läbilõike tema stiilist, kus koomika ja satiir on põimunud täpse sotsiaalse tähelepanekuga.

Hector Hugh Munro (1870–1916), pseudonüümiga Saki, oli briti novellist, kelle looming kuulub inglise lühijutu klassikasse. Ta sündis Birmas, kuid veetis suure osa elust Inglismaal, kus kujunes terava pilguga satiirikuks. Tema lood avaldati sageli ajakirjanduses, hiljem koondati need mitmesse kogumikku, mis kindlustasid talle rahvusvahelise tuntuse. Sakile oli iseloomulik oskus näha inimkäitumises koomilist ja paljastada ühiskonna pealiskaudsust. Ta hukkus Esimeses maailmasõjas, kuid tema novellid elavad edasi kui näited sellest, kuidas huumor ja satiir võivad avada elu tõsiseid ja samas ajatut tähendust omavaid tahke.