Hea venelane

„Hea venelane“ on romaan, mille tegevus leiab aset 1990. aastate alguse Eestis, täpsemalt 1993. aastal. Teose peategelaseks on eestivenelane Artur Lukin, kes satub Tallinna sensitiivide ja selgeltnägijate ringi. Alguses tundub see talle kummaline maailm, kuid peagi avastab ta, et seda on võimalik kasutada omakasupüüdlikult ja kasu lõikamiseks. Raamat loob pildi ajast, mil Eesti ühiskond oli alles muutuste keerises ja inimesed otsisid meeleheitlikult nii lootust, teenistust kui ka uusi identiteete. Nõukogude-järgse ebakindluse taustal kujutatakse noort meest, kes püüab oma elu kujundada segaste võimaluste keskel.

Romaanis põimuvad huumor ja absurditaju realistliku olustikupildiga. Peategelase kogemused on läbi põimitud värvika ajastutemaatikaga: videolaenutused, igapäevane majanduslik kitsikus ja sensitiivide populaarsus loovad atmosfääri, mis on ühtaegu äratuntav ja groteskne. Lugu ei keskendu pelgalt veidratele juhtumistele, vaid näitab ka noore inimese katseid leida oma kohta ühiskonnas, kus vanad reeglid on kadunud ja uued pole veel päriselt kehtima hakanud. Sellest kujuneb ajastuportree, mis toob lugejani nii koomilisi kui ka nukraid noote.

Autor Tauno Vahter on eesti kirjanik, kes on varem avaldanud peamiselt novelle. Tema loomingule on omane huumoriga põimitud realistlik stiil, kus inimeste igapäevaelust kasvavad välja üllatuslikud olukorrad. „Hea venelane“ tähistab tema liikumist pikema vormi juurde ning kinnitab tema oskust tabada 1990. aastate murrangulist õhustikku. Vahter oskab esile tuua nii argiste pisiasjade koomilise külje kui ka inimeste sisemised otsingud, luues romaani, mis on ühtaegu ajastukroonika ja karakteriuuring.