Hobusekasvatus ja ratsasport

„Hobusekasvatus ja ratsasport“ on Harry Mauringu koostatud põhjalik õppevahend, mis käsitleb hobusekasvatuse ja ratsaspordi aluseid nii teoreetilisest kui praktilisest vaatenurgast. Teos tutvustab hobuste põlvnemise, aretuse ja jõudluse põhimõtteid ning selgitab, kuidas erinevad tõud on kujunenud ja millisel viisil neid täiustatakse. Autor kirjeldab üksikasjalikult hobuste kasutamist töö- ja spordihobustena, pöörates tähelepanu nende kasvatamise, pidamise ja hooldamise praktilistele aspektidele. Raamat annab süsteemse ülevaate nii veo- kui ratsahobuste eksterjöörist, liikumisest ja tööomadustest ning toob esile, milline on tõuaretuse ja valiku roll hobuse tervise ja jõudluse säilitamisel.

Teose teine suund käsitleb ratsaspordi eripärasid ja hobuste kasutamist erinevates võistlusdistsipliinides. Mauring kirjeldab, kuidas ratsahobuseid treenida, millised on põhilised sõiduvormid ning kuidas hoolitseda hobuse füüsilise ja vaimse tasakaalu eest. Samuti tutvustab ta Eesti NSV-s aretatavaid tõuge ning tähtsamaid hobusekasvatuskeskusi ja aretusorganisatsioone. Raamatus leidub viiteid ka rahvusvahelisele hobusekasvatusele ja tuntumatele tõugudele, andes ülevaate maailmas tunnustatud aretustöö suundadest. Tekst on kirjutatud õppevahendina, kuid selle ülesehitus ja terminoloogiline selgus teevad sellest kasuliku käsiraamatu ka praktikutele ja hobusehuvilistele, kes soovivad mõista hobuse bioloogiat, käitumist ja kasvatuse põhimõtteid tervikuna.

Harry Mauring (1917–1992) oli eesti zooinsener ja õppejõud, kes töötas aastaid Eesti Põllumajanduse Akadeemias loomakasvatuse ja aretuse valdkonnas. Tema uurimistöö ja pedagoogiline tegevus keskendusid hobusekasvatusele, tõuaretuse korraldusele ning loomakasvatusliku hariduse edendamisele Eestis. Mauring kuulus nende asjatundjate hulka, kes aitasid rajada süsteemset hobusekasvatuse õpetust ja sõnastada selle teaduslikke aluseid. „Hobusekasvatus ja ratsasport“ on tema tähtsaim ja mõjukaim teos, mis on olnud kasutusel nii õpikuna kui praktilise juhendmaterjalina. Autor esitab aine tasakaalukalt ja teaduslikult, rõhutades, et hea hobusekasvatus põhineb teadmiste, tähelepanu ja austuse ühendamisel looma vastu.