Hobusekasvatus ja ratsasport

Harry Mauringu raamat „Hobusekasvatus ja ratsasport“ on põhjalik käsiraamat, mis ühendab endas nii teadusliku kui praktilise lähenemise hobumajandusele. Teos algab hobuste päritolu ja põlvnemise tutvustamisega, andes ülevaate, kuidas erinevad aretusprotsessid on mõjutanud tänapäevaseid tõuge. Autor käsitleb hobuste jõudluse hindamist, aretusmeetodite teoreetilisi aluseid ja nende rakendamist praktikas. Eraldi tähelepanu on pööratud hobuste eksterjööri analüüsile, mis on vajalik nii aretuses kui ka ratsaspordis, ning kirjeldatakse tõuaretuse organisatsioonide tegevust. Raamat seob omavahel bioloogilised teadmised ja praktilise hobusepidamise kogemuse.

Olulisel kohal on teoses Eesti NSV-s aretatavad hobusetõud, mille kõrval tutvustatakse ka tähtsamaid NSV Liidu ja maailma aretustulemusi. Lugeja saab teadmisi nii veo-, ratsaspordi- kui traavlitõugude kasvatamisest ning nende igapäevasest hooldusest ja kasutamisest. Autor annab juhiseid hobuste pidamise, söötmise ja treenimise kohta, sidudes need vajadusel konkreetsete sportlike või tööalaste eesmärkidega. Nii muutub teos väärtuslikuks käsiraamatuks mitte ainult spetsialistidele, vaid ka praktikutele ja huvilistele, kes soovivad süstemaatilist ja usaldusväärset infot hobusekasvatuse kohta. Lisaks praktilisele väärtusele avab raamat hobuste kasvatamise laiemat rolli ühiskonnas ja kultuuris.

Harry Mauring (1923–2004) oli eesti veterinaar ja hobusekasvatuse spetsialist, kelle teadus- ja õppetöö keskendus loomakasvatuse ja aretuse küsimustele. Ta töötas pikka aega Eesti Põllumajanduse Akadeemias, kus andis edasi teadmisi nii tulevastele zooinseneridele kui ka hobusekasvatuse praktikutele. Mauring avaldas mitmeid teadustöid ja õppevahendeid, mis aitasid kaasa hobumajanduse arendamisele Eestis. „Hobusekasvatus ja ratsasport“ kuulub tema olulisemate tööde hulka, olles samal ajal nii õpik kui ka käsiraamat, mis on toiminud alusmaterjalina mitmele põlvkonnale hobusekasvatuse ja ratsaspordi huvilistele.