Kustumatu õiguse nimel

„Kustumatu õiguse nimel“ on Harri Kivilo mälestusteraamat, mis jutustab ühe Võrumaalt pärit mehe eluteest läbi 20. sajandi suurte vapustuste. Teos algab lapsepõlvemälestustega Eesti Vabariigi ajast ning liigub edasi traagiliste sündmuste juurde, mis kaasnesid 1940. aastal alanud okupatsioonidega. Autor kirjeldab venelaste tulekut, sakslaste sissetungi ja 1944. aasta sügist, mil paljud eestlased olid sunnitud põgenema üle Läänemere. Raamat toob esile põgenemise ohtlikkuse ja pinged, aga ka lootuse, mis hoidis pagulasi edasi liikumas.

Teose järgmised peatükid käsitlevad elu pagulasena Rootsis ja Kanadas. Kivilo kirjeldab oma kohanemist uues keskkonnas, tööd arhitektina ning aktiivset tegevust skaudijuhina. Samuti toob ta esile eestluse hoidmise olulisuse välismaal – kogukonna elu, traditsioonide säilitamist ja kodumaa unistust. Raamat ei piirdu ainult isiklike meenutustega, vaid avab ka pagulaskonna laiemat eluolu ja nende panust Eesti rahvusliku identiteedi säilitamisse väljaspool kodumaad.

Autor naasis Eestisse 1991. aastal, kuid tema mälestustes ei varjata ka pettumusi ja vastuolusid, mis kaasnesid taas iseseisvunud riigiga. Paljud ideaalid, mida paguluses oldi aastakümneid hoitud ja väärtustatud, ei kattunud sellega, millesse uskusid uue Eesti poliitilised juhid ja valijad. Harri Kivilo (sündinud 1929) on arhitekt, kelle isiklikud kogemused annavad sellele raamatule erilise kaalu: tegemist on tunnistusega nii põlvkonna unistustest kui ka nende paratamatutest kokkupõrgetest tegelikkusega.