Suutäis soolast

Harri Jõgisalu jutukogu „Suutäis soolast“ koondab lühivorme, mille keskmes on inimene oma igapäevases keskkonnas, väikeste otsuste ja märkamatute muutuste keskel. Tekstides põimuvad maaelu, töö, loodus ja inimsuhted, kus iga lugu kannab endas mõnd tähelepanekut või kogemust. Tegelased tegutsevad kindlas ajas ja paigas, kus elu kulgeb omasoodu, ilma suurte sõnmusteta, kuid sisemiselt pingestatuna. Autor pöörab tähelepanu detailidele, mille kaudu avaneb laiem pilt inimese kohanemisest ja otsimisest.

Lood liiguvad vaikselt, peatudes hetkedel, mil midagi nihkub – suhtumises, arusaamises või sidemetes. Kujutatakse eri vanuses tegelasi, kelle maailm on seotud looduse, töö ja kogukonnaga. Jõgisalu ei suru peale moraalseid järeldusi, vaid laseb olukordadel iseenda kaudu kõneleda. Teemadena kerkivad üles kuulumine, mälu, muutus ja püsivus. „Suutäis soolast“ jääb oma tonaalsuselt tagasihoidlikuks, kuid püsib täpse vaatlejana, märkides elu maitseid, mis ei ole alati magusad, kuid kuuluvad lahutamatult inimese kogemuse juurde.