Metsapaharet

Harri Jõgisalu teos „Metsapaharet“ on looduse ja inimese suhet käsitlev lasteraamat, mille keskmes on salapärane metsolend ja tema kohtumine inimestega. Lugu hargneb lopsaka metsa rüpes, kus igapäevased loomulikud protsessid ja muinasjutulised elemendid põimuvad ühtseks tervikuks. Metsapaharet ei ole pahatahtlik tegelane, vaid pigem looduse vaim, kelle olemasolu juhib tähelepanu sellele, kuidas inimene mõjutab oma keskkonda ja kuidas mets reageerib sellele mõjutusele. Teos kutsub noore lugeja mõtisklema looduse tundlikkuse, metsarahu ja inimtegevuse tagajärgede üle.

Jõgisalu kirjeldab metsa kui elavat ja tundlikku ökosüsteemi, milles iga samm ja tegu omab tagajärge. Metsapahareti tegelaskuju kaudu tõstatatakse küsimusi looduskaitse, vastutuse ja empaatia kohta. Samal ajal ei puudu raamatust seiklused ega huumor – kohtumised metsaolendi ja inimlaste vahel on põnevad ja õpetlikud, vahel ka ootamatult naljakad. Tekstis kajastub autori tugev loodusetunnetus, mis väljendub nii detailirohketes kirjeldustes kui ka helges üldhoiakus. Dialoogid ja sündmuste areng on eakohased, kuid peidavad endas sügavamat sõnumit tasakaalust looduse ja inimese vahel.

Harri Jõgisalu (1922–2014) oli eesti kirjanik, kelle loomingus mängis keskset rolli looduslähedus ja rahulik eluvaade. Ta kirjutas peamiselt lastele ja noortele, olles mitme armastatud loodusraamatu autor. Jõgisalu tekstidele on iseloomulik poeetiline keelekasutus, tähelepanelik keskkonnakirjeldus ning selge eetiline sõnum. Tema raamatud kasvatasid tervet põlvkonda loodustundlikke lugejaid, ühendades teadmised looduse kohta põnevate ja muinasjutuliste elementidega. „Metsapaharet“ on ehe näide tema oskusest kõnetada noort lugejat lihtsate vahenditega, ent sisuliselt mõtlemapanevalt.