Kihnu ning Manõja

Ammusest ajas on rannarahvas jääkosklatele üles seadnud pesakaste ehk konge. Kihnus on need mändide tüvedele kinnitatud nelja-viie meetri kõrgusel, puudeta Manijal teiba otsas. Koorunud udusulis pojad kutsub ema pesast alla hüppama ja need, väikesed tiivaviburid õieli, patsatavad üksteise järel ning lähevad vanalinnu sabas rivis vahel kilomeetri jagu ja enamgi mereranda, siis vette. Juhtub niigi, et perenaine, kelle õue all pesakong üleval, korjab pojad põllesse ja viib pesakonna randa, vanalind tiirleb pea kohal. Nii on pojad kõige kindlamini vareste ja kasside eest kaitstud.