Kärp

Harri Jõgisalu noorsoojutt „Kärp“ viib lugeja Eesti metsa, kus loodus ja inimene eksisteerivad tihedas vastastikuses seoses. Teose peategelaseks on noor poiss Aavo, kes satub vanaisa juures elades kokku salapärase ja ühtaegu põneva metsloomaga – kärbaga. Selle kohtumise kaudu algab noormehe jaoks sisemine teekond looduse mõistmise ja enda arengu suunas. Jõgisalu kirjeldab metsakeskkonda suure austuse ja täpsusega, näidates looma mitte üksnes vaatlusobjektina, vaid kui olendit, kellel on oma koht ja tähendus ökosüsteemis ning inimese kujunemises terviklikuks isiksuseks.

Romaani tegevustik kulgeb aeglases tempos, rõhutades looduse rütmi ja igapäevase elu vaikseid tähendusi. Aavo suhted täiskasvanutega, eriti vanaisaga, on samuti tähtsal kohal – nende kaudu peegeldub teadmiste edasiandmine ja väärtushoiakute kujunemine. Kärp, olles oma olemuselt metsik ja isepäine, muutub sümboliks nii vabadusele kui ka vastutusele. Noormehe huvi metsloomade vastu ja valmidus nendega suhestuda viivad teda olukordadeni, kus tuleb teha otsuseid, mis ei puuduta enam ainult teda ennast, vaid ka teisi elusolendeid. Teose fookus on eelkõige inimese ja looduse suhte tunnetamises, mitte dramaatilises sündmuste pöörises.

Harri Jõgisalu (1922–2014) oli eesti kirjanik ja pedagoog, kelle loomingus on kesksel kohal looduslähedus, noorte väärtuskasvatus ja rahulik, jälgiv eluhoiak. Tema teosed on sageli suunatud nooremale lugejale, kuid sisaldavad sügavamaid kihistusi ka täiskasvanutele. „Kärp“ on üks tema varasematest looduskesksetest noorsoojuttudest, mis ühendab jutustava lihtsuse ja pedagoogilise sisu ilma moraliseerimiseta. Jõgisalu oskus näha looduses iseseisvat väärtust ja tuua see noore lugejani arendavas ning lugupidavas vormis, muudab teose ajas püsivaks ja õpetlikuks lugemiseks.