Sõnelemisest haiguseni

Harri Jänese raamat „Sõnelemisest haiguseni” käsitleb inimeste igapäevaelu nähtusi, mis võivad märkamatult mõjutada nii vaimset kui ka füüsilist tervist. Autor lähtub tähelepanekust, et näiliselt tühised olukorrad – väiksemad sõnelused, mõne töökaaslase hoolimatu suhtumine või kärarikkad naabrid – võivad ajapikku kuhjuda ning jätta sügava jälje inimese närvisüsteemile. Väsimus, unepuudus ja rahutud suhted ei ole pelgalt pisiasjad, vaid võivad viia tõsisemate probleemideni, kui neid teadlikult ei märgata ega tasakaalusta. Seega näitab teos, kuidas igapäevane keskkond ja inimestevahelised suhted mõjutavad otseselt tervist.

Autor toob võrdluse liivateraga, mis võib sattuda mootori silindrisse ja tekitada seal pöördumatut kahju. Inimese aju aga ei ole võimalik vahetada, mistõttu tuleb sellele pöörata veelgi suuremat tähelepanu. Teoses rõhutatakse, et vaimse tervise kaitsmiseks on oluline kord ja vaikus, teadlik suhtumine töö- ja puhkeaja korraldamisse ning tähelepanelikkus oma kaasinimeste vastu. Jänes osutab, et enesekasvatus ja enesevalitsemine on võtmetegurid, mis aitavad vältida tarbetut pinget ning hoiavad ära olukorra, kus tühisena tundunud konfliktid või elukorralduslikud vead viivad lõpuks haiguseni.

Harri Jänes (1912–1995) oli eesti arst, psühhiaater ja terviseedendaja, kes tegeles vaimse tervise ja tööpsühhiaatria küsimustega. Ta töötas arstina ning avaldas mitmeid teoseid, milles sidus erialased teadmised laiemale lugejaskonnale mõistetavate selgitustega. Tema kirjutised rõhutasid ennetuse ja teadliku eluviisi tähtsust, püüdes kujundada arusaama, et tervis ei ole üksnes haiguste puudumine, vaid ka igapäevane tasakaal, mis sõltub inimese käitumisest ja suhtumisest. „Sõnelemisest haiguseni” sobitub sellesse terviklikku vaatesse, olles ühtaegu nii hoiatav kui ka praktilisi juhiseid andev raamat.