Sünnipäevapidu

„Sünnipäevapidu“ ilmus Loomingu Raamatukogu sarjas 1970. aastal ning tutvustas eesti lugejale Harold Pinteri varast loomingut. Tõlkes jõudis meieni tema esimene täispikk näidend, mille esietendus Londonis 1958. aastal jäi toona vastuoluliseks, kuid hiljem tunnustati seda kui üht 20. sajandi inglise dramaturgia tähis­teost. Raamat ilmus ajal, mil eesti teatripublik otsis uusi vorme ja väljendusviise, ning leidis kiiresti oma koha ka lavapraktikas.

Näidendi tegevus toimub väikeses külalistemajas, kus elab endassetõmbunud Stanley. Tema vaikne rutiin katkeb, kui saabuvad tundmatud mehed Goldberg ja McCann, kes otsustavad talle korraldada sünnipäevapeo. Pealtnäha süütu üritus kujuneb ähvardavaks ülekuulamiseks, mille käigus Stanley satub surve alla ja kaotab oma enesevalitsuse. Pinter kasutab nappi dialoogi ja pikki pause, luues ebamugava õhkkonna, kus igapäevane jutt varjab sügavaid hirme ja varjatud vägivalda. Just see pinge ja ambivalentsus ongi tema stiili keskne tunnus.

Harold Pinter (1930–2008) oli briti näitekirjanik, lavastaja ja hiljem ka Nobeli kirjandusauhinna laureaat. Tema teoseid iseloomustab täpne keelekasutus, pauside ja vaikuse dramaturgiline roll ning võimusuhete analüüs argiolukordades. „Sünnipäevapidu“ oli Pinteri loomingu alguspunkt, mis määras tema edasise stiili ja maine „ähvardusteatri“ rajajana. Eestis sai see näidend erilise tähenduse tänu Lavakunstikateedri XIV lennu diplomilavastusele, mis tõi Pinteri mõjusad ideed otse publiku ette.