Aeg tuleb maa ja mere peal...

Harald Suislepa „Aeg tuleb maa ja mere peal...“ on värsivormis päevik, milles ajalugu ja argireaalsus põimuvad poeetiliseks reportaažiks 20. sajandi murrangulistest aegadest. Teos viib lugeja külla, kus talvine rahu katkeb ootamatu sündmusega – Nõukogude lennuki hädamaandumisega. Luuletaja jälgib, kuidas uudishimu, uhkustunne ja poliitiline vastukaja hakkavad tasapisi kujundama rahva meelsust. Reaktsioonid lendurile ja tema välimusele viitavad sügavamale ideoloogilisele pööretele ja nõukogude propaganda mõjule. Külarahva imetlus piloodi vastu peegeldab muutuvat arusaama riiklikust võimust ja selle kehastajatest.

Teose edenedes liigub fookus ajas edasi, kirjeldades suuremaid poliitilisi ja ühiskondlikke nihkeid. Suislepp seob isikliku ja kogukondliku kogemuse laiema geopoliitilise taustaga, mis ulatub Soome sõjast Paldiskisse rajatud baasideni ja Port-Kunda muutumiseni „punaseks Kundaks“. Ajastule omaseid hirme, ootusi ja kahtlusi edastatakse läbi kujundirohke ja rütmistatud keele, mis annab sõnumile ka emotsionaalse kandvuse. Luuletustes joonistub välja sotsialistliku industriaalühiskonna tõus, mille taustal toimuvad sotsiaalsed ja vaimsed kohandumised. Lugeja satub sündmuste keskele, mitte nende kõrvaltvaatajaks.

Harald Suislepp (1920–1992) oli eesti luuletaja ja publitsist, kelle loomingus kohtuvad poeetiline tundlikkus ja ajastu ideoloogilised konarused. Tema varasem luule kandis tugevaid sotsrealistlikke jooni, ent aja jooksul kujunes välja isikupärasem stiil, milles reaalsete sündmuste ja tegelaste kujutamine hakkas segunema sümbolite ja meeleolude maailmaga. „Aeg tuleb maa ja mere peal...“ kuulub tema esinduslikumate tekstide hulka, kuna ühendab tugeva dokumentaalse aluspinna isikupärase ja ühiskondlikult tundliku keelekasutusega. Suislepa puhul on märkimisväärne oskus siduda poliitiline hetk ja argine situatsioon poeetiliseks tervikuks.