Tagasivaatamisi. Memuaarid

Harald Habermani „Tagasivaatamisi. Memuaarid“ on isiklik ja detailirohke pilguheit ühe 20. sajandi eesti teadlase ja ühiskonnategelase elukäigule. Mälestusteraamatuna pakub see eeskätt autori vaatenurka ajaloosündmustele, mille keskel ta viibis – olgu selleks Eesti Vabariigi lõpuperiood, nõukogude võimu kehtestamine või teadusliku tegevuse areng totalitaarsetes tingimustes. Haberman kirjutab oma elust ausalt, kohati eneseirooniliselt, kuid siiski selge eneseteadvustamise ja ideelise põhjendatusega, mis kajastab tema veendumusi ja osalust tolleaegsetes poliitilistes protsessides.

Teos liigendub kronoloogiliselt, ulatudes lapsepõlvest ja kooliajast kuni teadlase ja poliitiku küpse perioodini. Haberman meenutab tööaastaid teadusinstituutides, osalemist Eesti NSV poliitilises elus ja kohtumisi erinevate mõjukate isikutega. Tema kirjeldused annavad ühtaegu aimu tolle aja teadusmaastikust ning poliitilise kontrolli all toimuvast kultuurielust. Ta ei varja oma ideoloogilist positsiooni ega püüa distantseeruda tehtud otsustest, ent samas ilmneb teoses ka teatud reflektiivne mõõde – soov mõista ja seletada, kuidas isiklikud valikud said osaks suuremast ajaloolisest voost.

Harald Haberman (1904–1986) oli eesti zooloog ja teadusorganisaator, kes kuulus mitmete akadeemiliste ja poliitiliste institutsioonide juhtkonda nõukogude perioodil. Tema mälestused annavad võimaluse heita pilk ühe ajastu kujunemisprotsessidele mitte ainult ajalooliste faktide, vaid isikliku kogemuse kaudu. „Tagasivaatamisi“ ei ole pelgalt kronoloogiline elulugu, vaid ka kultuurilooline dokument, mis avab teadlase silme läbi pingelise ja keeruka ajastu, kus teadus, ideoloogia ja isiklik eetika olid pidevas põimumises.