Elu olemusest. Andmeid ja mõtteid
Elu olemusest. Andmeid ja mõtteid
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused: Raamatukogu tunnustega raamat (kustutatud). Kaasas olev tabel ebatäielik.
- Valgus | 1968
- 128 lk | Pehmekaaneline | 130 x 200 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Harald Habermani teos „Elu olemusest. Andmeid ja mõtteid” on populaarteaduslik käsitlus, mille eesmärk on tutvustada elu kui bioloogilise nähtuse olemust ja selle teaduslikke seletusi laiemale lugejaskonnale. Autor läheneb teemale nii loodusteaduslikust kui filosoofilisest vaatenurgast, püüdes mõtestada elu tekke, arengu ja toimimise aluseid. Teoses käsitletakse elusorganismide üldisi omadusi, aine- ja energiavahetust, raku rolli eluprotsesside kandjana, aga ka evolutsiooni ja pärilikkuse mehhanisme. Haberman toob rohkelt näiteid nii looduse mitmekesisusest kui ka teadusliku uurimistöö tulemustest, et anda lugejale terviklik pilt elunähtuste loogikast.
Raamatu tekst on esitatud arusaadavas, ent sisutihedas keeles, kus teaduslik täpsus on ühendatud esseistliku mõtisklusega. Haberman ei piirdu ainult faktide esitamisega, vaid esitab ka küsimusi elu tähenduse ja väärtuse kohta, viies lugeja kaugemale puhtalt empiirilisest vaatlusest. Teemade valik ja käsitlusviis peegeldavad ajastu loodusteaduslikke arusaamu, ent raamatus on ka ajatuid mõttekäike, mis puudutavad inimese kohta biosfääris, looduse ja ühiskonna vahelist suhet ning teaduse rolli maailmapildi kujundamisel. Lugejat kutsutakse mitte ainult teadmisi omandama, vaid ka kaasa mõtlema.
Harald Haberman (1904–1986) oli Eesti bioloog ja teadusorganisaator, kes tegeles eluteaduste populariseerimise ning teaduspoliitika arendamisega. Tema tegevus hõlmas nii zooloogiat kui looduskaitset, olles aastakümneid mõjukas tegelane Eesti teaduselus. „Elu olemusest” kuulub tema populaarteaduslike tööde hulka, milles ta püüdis luua silla teaduse ja laiema kultuurilise arutelu vahel. Habermani stiil on selge, argumenteeritud ja mõistmist taotlev – see peegeldab autori veendumust, et teadus ei ole vaid spetsialistide privileeg, vaid üldise maailmatunnetuse oluline osa.
