Monumendi "Eesti ema" lugu. 2004-2010

Hans Sissase teos „Monumendi 'Eesti ema' lugu. 2004–2010“ on dokumentaalne kroonika, mis talletab ühe kodanikualgatuse sünni, kujunemise ja teostumise loo. Raamat keskendub Tõraverre rajatud monumendi ideelisele ja praktilisele arenguloole, mida autor jälgib kuue aasta vältel alates esimestest mõtetest kuni monumendi piduliku avamiseni. Tegemist ei ole pelgalt ehitusprojekti kirjeldusega, vaid mitmetahulise ülevaatega, mis puudutab rahvuslikku identiteeti, emaduse tähendust ning ühiskondlikku mälu. Monumendi idee – austada eesti ema kui rahvuse kestmise sümbolit – saab raamatus mitmekülgse selgituse, lähtudes nii isiklikust maailmavaatest kui ka laiemast kultuurikontekstist.

Raamat sisaldab päevikulaadseid sissekandeid, arutelusid, dokumente, kirjavahetusi ja meenutusi, mis kõik moodustavad kaleidoskoopilise, ent tervikliku pildi ühe ühiskondliku algatuse kulgemisest. Sissas ei peida keerulisi hetki ega vastuseise, mis monumendi rajamist saatsid – vastupidi, ta annab hääle kõhklustele ja pingetele, mis kaasnevad ideede viimisega avalikku ruumi. Läbi selle avanevad küsimused mälestusmärkide tähendusest, väärtushinnangute ajas muutumisest ning kodaniku rollist kultuuriloo kujundajana. „Eesti ema“ ei ole raamatus lihtsalt pronkskuju, vaid tähenduslik mõiste, mida autor avab nii ajaloolisest, eetilisest kui emotsionaalsest vaatenurgast.

Hans Sissas on avaliku elu tegelane, kelle tegevus on olnud seotud nii kultuuri, ettevõtluse kui kodanikuühiskonnaga. Selles raamatus esineb ta eelkõige isikliku missioonitundega algataja ja jäädvustajana, kelle eesmärk ei ole enesekehtestamine, vaid ühe väärtusmaailma säilitamine ja edasikandmine. „Monumendi 'Eesti ema' lugu“ on haruldane sissevaade monumendikultuuri tagaküljele, kus fookuses ei ole mitte ainult valmimisprotsess, vaid ka sügavam tähendus, mida üks mälestusmärk kannab ja edasi annab tulevastele põlvkondadele.