Idealistid

Hans Scherfigi romaan „Idealistid“ on satiiriline ja terava pilguga kirjutatud pilguheit Taani haritlaskonda ning selle vastuoludesse. Eesti keeles ilmus teos 1979. aastal kirjastuse Perioodika kaudu. Lugu algab klassikalise detektiivromaani võtmes: ühes Kopenhaageni luksuslikus majas leitakse surnuna kunagine koolidirektor, keda tunnevad paljud linna silmapaistvad isikud. Uurimise käigus hargnevad lahti mitmete endiste koolikaaslaste elulood, kes kõik esindavad omaaegseid „idealiste“ – inimesi, kes nooruses uskusid paremasse tulevikku ja kõrgetesse eetilistesse väärtustesse, kuid kelle tegelik elu on kujunenud tihti silmakirjalikuks ja küüniliseks.

Romaan areneb edasi mitmetasandilisena: esiplaanil on kriminaalne süžee, mille varjus autor laotab laiali terava ühiskonnakriitika. Scherfigi keelekasutus on vaoshoitud, kuid täpne, ning tema huumor mõjub vaheldumisi iroonilise ja kaastundliku vaatenurgana Taani keskklassi aadete lagunemisele. Iga tegelane kujutab endast mingit konkreetset ideaalitüüpi – õpetlast, kunstnikku, juristi –, kelle noorusaja uskumused on aja jooksul devalveerunud. Scherfig ei püüa anda lihtsaid hinnanguid, vaid laseb tegelaste elukäikude kaudu selguda, milline on ühiskonna surve inimese eetilisele valikule ning kuivõrd üksikisiku ideaalid saavad tegelikkuses püsima jääda.

Taani kirjanik Hans Scherfig (1905–1979) oli oma kodumaal tuntud eelkõige kui satiirik ja ühiskonnakriitik. Ta kuulus Taani kommunistlikku parteisse ning selle ideoloogiline mõju peegeldub ka tema loomingus. Scherfigi teosed segavad omavahel traditsioonilist jutustust, ühiskonnakriitikat ja poliitilist kommentaari. „Idealistid“ on üks tema olulisemaid romaane, milles ta asetab fookusesse väikekodanliku moraali lagunemise ja intellektuaalse silmakirjalikkuse, tehes seda samal ajal detektiivromaani vormis, mis muudab lugemise mitmekihiliseks ja haaravaks.