Bux

Hans Possendorfi romaan „Bux“ on lugu ühest omapärasest mehest ja tema elukäigust, mis laotub laiali eri ajastute ja keskkondade vahel. Peategelane, hüüdnimega Bux, liigub läbi elu justkui kõrvaltvaatajana – teda kujutatakse kui meest, kes ei otsi tähelepanu, ent kelle olemasolu ja valikud hakkavad ümbritsevaid siiski nähtamatult mõjutama. Tegu on enesesse süüvinud, kuid maailmast mitte eraldatud tegelasega, kelle kaudu autor esitab küsimusi identiteedi, kuuluvuse ja inimsuhete mõtestamise kohta.

Loo struktuur järgib Buxi elu fragmentidena, mis ei moodusta lineaarselt kulgevat narratiivi, vaid pigem kaleidoskoopilise vaate tema isiklikest kohtumistest, tähelepanekutest ja juhuslikest seikadest. Possendorfi keel on vaoshoitud ja tihti mõtisklev, mistõttu tekib tekstis meditatiivne rütm. Kuigi romaanis ei toimu suuri sündmusi klassikalises mõttes, areneb sellest ometi tunnetuslik pinge, mis põhineb peategelase sisemisel vastuolulisusel ja tema suhetes teiste inimestega. „Bux“ on tekst, mis ei anna vastuseid, vaid esitab küsimusi, millel ei pruugi olla ühte tõlgendust.

Hans Possendorf on eesti autor, kelle looming on jäänud laiema lugejaskonna jaoks küllaltki tagasihoidlikuks, ent kelle teosed pakuvad süvenemisel palju mõtlemisainet. „Bux“ on üks tema kõige introspektiivsemaid romaane, kus tähelepanu keskmes on inimese siseilm ja selle peegeldused välismaailmas. Possendorf ei püüa paeluda sündmuste rohkuse või pingeliste süžeekäikudega, vaid eelistab vaikseid ja läbimõeldud lauseid, mis avavad peategelase kui iseseisva mõttemaailmaga indiviidi. See on raamat neile, kes hindavad rahulikku, sisekaemuslikku proosat, mis kutsub kaasa mõtlema ja kaasa vaikima.