Ei tule iial tagasi

Ei tule iial tagasi on psühholoogiline põnevusromaan, mille tegevus toimub Lõuna-Rootsi väikeses Hittarpi mereäärses linnakeses. Vaikne rutiin katkeb, kui Ylva ütleb töökaaslastele head õhtut ja asub koju, kuid ei jõua sinna kunagi. Abikaasa Mike püüab algul oma ärevust tagasi hoida, sest teab naise minevikust asju, mida on üritanud unustada, ning see hoiab teda esimese hooga politseisse pöördumast. Kui uurimine lõpuks algab, langeb põhikahtlus ootuspäraselt mehele. Lugejale tehakse aga üsna kiiresti selgeks, et Ylvat hoitakse lukustatuna vaid mõnekümne meetri kaugusel naabermaja keldris, kus ta näeb ekraani kaudu omaenda koduukse ümbrust – nii lähedal, ent samas täiesti kättesaamatu elu.

Teos kasutab klaustrofoobilist ruumi ja igapäevaseid detaile, et kujutada süstemaatilist vangistamist ja kontrolli. Ylva piin ei piirdu füüsilise vägivallaga: talle sunnitakse pidevalt ette pilti perest, kelle juurde ta ei pääse, ning tema varasema elu iga otsus omandab uue tähenduse. Minevikus tehtud teod ja kunagised suhted hakkavad romaani käigus tasapisi avanema, luues seose Ylva röövi ja aastatetaguste sündmuste vahel. Paralleelselt jälgitakse Mike’i katseid säilitada normaalset argipäeva ning tema kokkupõrget politsei, kohaliku kogukonna ja omaenda süümepiinadega. Nii muutub röövi lugu uurimuseks selle üle, kuidas süü, häbi ja kättemaks võivad kujundada nii ohvri kui ka tema lähedaste valikuid, ning kui pimedaks võivad jääda need, kes elavad vägivallast sõna otseses mõttes seinapaksuse kaugusel.

Hans Koppel on Rootsi kirjaniku Petter Lidbecki varjunimi. Lidbeck on staažikas autor, kes on kirjutanud kümneid lastele ja noortele mõeldud teoseid ning kelle pseudonüümi tagaolek tuli avalikuks 2010. aastal. Täiskasvanutele mõeldud proosas, kuhu kuuluvad ka rahvusvaheliselt tuntud romaanid She’s Never Coming Back ja You’re Mine Now, keskendub ta sageli tavalistele Rootsi peredele, kelle elu nihkub ootamatult vägivalla või obsessiivse kontrolli mõjuvälja. Autor elab Stockholmis ning liigub eri žanride vahel, kuid talle on iseloomulik keskendumine igapäevaste olukordade mõra­kohtadele, kus pinnapealselt rahulik elu varjab tasapisi kuhjuvaid pingeid ja moraalseid ummikuid.