7 äraspidi juttu. Sõnakunsti üksildumine

„7 äraspidi juttu. Sõnakunsti üksildumine” on valimik Hans Henny Jahnni loomingust, mis esindab tema novelliloomingu eripäraseimat osa. Tegemist on tekstidega, kus autor ühendab sünged ja sageli grotesksed kujutused eksistentsiaalse ängi ja inimhinge sisemiste vastuoludega. Paljud lood on pärit tema romaanidest või seotud nendega, muutes kogumiku ühtlasi sissevaateks tema laiema loomingulise maailma juurde. Jahnnile omane on intensiivne keelekasutus ja pingeline õhustik, milles peegelduvad surma, üksilduse ja võõrandumise motiivid.

Autorit iseloomustab julgus minna kirjanduses radikaalsele rajale, vältides mugavaid lahendusi ja esteetilisi kompromisse. Tema novellides on tunda samaaegselt nii poeetilist ilu kui ka häirivat tumedust, mis asetab lugeja silmitsi inimkogemuse kõige raskemate tahkudega. „Äraspidiste lugude” idee viitabki sellele, et Jahnni maailm on sageli vastupidine tavapärasele arusaamale heast ja kurjast, ilusast ja koledast. Seeläbi avab kogumik lugejale autori unikaalse vaatepunkti, mis ei püüa pakkuda lohutust, vaid pigem raputada ja ärgitada mõtlema.

Hans Henny Jahnn (1894–1959) oli saksa kirjanik, dramaturg ja oreliuurija, keda peetakse üheks 20. sajandi erandlikumaks ja vastuolulisemaks autoriks. Tema loomingut on sageli saatnud kriitika ja isegi vaen, kuna ta tõi kirjandusse teemasid ja kujundeid, mis olid oma ajas provokatiivsed ja ebamugavad. Samas on Jahnn tänapäeval tunnustatud kui uuenduslik kirjanik, kelle stiili ja temaatika mõju on ulatunud kaugele tema kaasaegsete piiridest. „7 äraspidi juttu” on hea sissevaade tema loomingulisse universumisse, kus sõnakunst on alati seotud sügava üksilduse ja otsinguga inimliku tõe järele.