Punakütid. Eesti punakaartlaste ja punaste küttide sõjatee 1917-1920

Hanno Ojalo raamat „Punakütid. Eesti punakaartlaste ja punaste küttide sõjatee 1917–1920” käsitleb üht keerulisemat ja seni vähe uuritud peatükki Eesti sõjaajaloos. Teos annab põhjaliku ülevaate sellest, kuidas Vabadussõja eel ja algusaastail loodi ning tegutsesid eestlastest koosnevad punakaartlaste ja punaküttide üksused. Autor näitab, et nende ridadesse sattus tuhandeid mehi – osa oma veendumuste tõttu, osa aga sunniviisiliselt. Raamat avab, milline oli nende roll relvastatud konfliktides, kuidas nad suhestusid kohaliku elanikkonnaga ning millist mõju avaldas nende tegevus laiemale sõjapildile.

Teos ei piirdu ainult sõjalise tegevuse kirjeldamisega, vaid püüab mõtestada ka nende meeste motiive ja saatusi. Punakaartlaste ja punaküttide valikud olid seotud nii sotsiaalsete olude, klassivõitluse ideoloogia kui ka isikliku ellujäämisvajadusega. Autor toob esile, kuidas ühiskonna lõhestatus ja poliitilised tormid viisid paljud eestlased üksteise vastu relva haarama. Raamatus analüüsitakse ka nende üksuste lahingutegevust ning käsitletakse, mis neist meestest pärast Vabadussõda sai. Nii tekib tervikpilt, kus punaste poolele sattunuid ei kujutata vaid üheselt süüdlaste või kangelastena, vaid inimeste ja oma aja toodetena.

Hanno Ojalo (sündinud 1964) on eesti sõjaajaloolane ja publitsist, kes on avaldanud mitmeid raamatuid Eesti militaarajaloost. Tema sulest on ilmunud käsitlusi nii Teisest maailmasõjast, Vabadussõjast kui ka külma sõja aegsetest teemadest. Ojalo on tuntud põhjaliku allikakasutuse ja ladusa kirjutamisstiili poolest, mis teeb keerulised ajalooepisoodid mõistetavaks laiemale lugejaskonnale. „Punakütid” on esimene põhjalikum uurimus eesti punakaartlaste ja punaküttide tegevusest, tuues päevavalgele loo meestest, kes sattusid Vabadussõja keerises „valele poole” ning kelle lugu aitab mõista sõja ja ühiskonna keerukaid valikuid.