1939. Kui me valinuks sõja

Hanno Ojalo teos „1939. Kui me valinuks sõja“ käsitleb Eesti ajaloo üht kriitilisemat hetke – 1939. aasta sügist, mil tuli langetada otsus Nõukogude Liidu poolt peale surutud baasidelepingu osas. Autor lähtub küsimusest, mis oleks juhtunud, kui Eesti oleks otsustanud mitte alluda survele ja astuda relvastatud vastupanu. See alternatiivajalooline käsitlus püüab avada, milline oleks olnud võimalik Sügissõda, kuidas see oleks võinud kulgeda ja millised võinuks olla selle tagajärjed Eesti riiklusele. Raamat asetab lugeja olukorda, kus tuleb mõelda valikute tagamaadele ja nende kaugeleulatuvatele mõjudele.

Teoses analüüsitakse erinevaid võimalikke arengustsenaariume, tuginedes ajaloolistele faktidele, olemasolevatele teadustöödele ja paralleelidele teiste riikide kogemustega. Ojalo arutleb, millised olid Eesti sõjalised ja poliitilised võimalused Nõukogude Liidu vastu astuda ning kuidas oleksid reageerinud naaberriigid ja Euroopa suurriigid. Kuigi tegemist on hüpoteetilise vaatlusega, toetub autor siiski tegelikele oludele ja allikatele, et luua usutav pilt sellest, mis oleks võinud juhtuda. Raamat ei püüa anda lõplikku vastust, vaid ärgitab lugejat mõtlema ajaloo keerdkäikudele ja väikeriigi valikute piiridele.

Hanno Ojalo (sündinud 1964) on eesti ajaloolane ja publitsist, kes on spetsialiseerunud Eesti sõjaajaloole ja alternatiivajaloo käsitlustele. Ta on kirjutanud mitmeid teoseid Teise maailmasõja ja Eesti militaarse mineviku kohta, sealhulgas populaarteaduslikke käsitlusi, mis on kättesaadavad laiale lugejaskonnale. Ojalo loomingus on sageli keskmes küsimused, mis käsitlevad väikeriigi võimalusi suurriikide surve all ning sõjaliste otsuste mõju rahva saatusele. „1939. Kui me valinuks sõja“ on hea näide tema huvist uurida ja populariseerida keerukaid ajaloolisi teemasid, sidudes fakte ja hüpoteetilisi arenguid.