Ausalt ja avameelselt

Landeswehri sõjaks hakkas eesti rahvas nimetama sõjalist kokkupõrget, kus ühel pool võitles Eesti sõjavägi koos selle koosseisus loodud Läti rahvusväeosadega, ja teisel pool baltisakslaste maakaitsevägi - Landeswehr - koos seda toetavate riigisaksa vabatahtlikega. Kuigi võitlused kestsid napilt kuu aega ja moodu tavad vaid ühe episoodi aastate 1918-1920 sõjapoliitilisest sündmustikust, ületab Landeswehri sõja psühholoogiline tähendus kaugelt selle sündmuse ajalise ulatuse. See on ka mõistetav, sest avalik arvamus nägi Landeswehris kunagise Mõõgavendade ordu pärijat ja käsitas võitu baltisaksiuse üle revansina lüüasaamisele muistses vabadusvõitluses.