Poisi lugu

Hannes Võrno „Poisi lugu“ on isiklik ja siiras mälestusteraamat, milles autor meenutab oma lapsepõlve, noorusaastaid ja kujunemisteed nõukogudeaegses Eestis. See on lugu poisist, kes kasvab üles tavalises peres, kogeb sõprust, distsipliini, igatsust ja vabadusemõtet, ning kelle sisemine maailm kujuneb ajastu olude ja isiklike otsuste ristumiskohas. Võrno ei püüa esitada oma elulugu kangelaslikus võtmes, vaid pigem peegeldab, kuidas tavaline elu ise kannab endas tähendusi, mälestusi ja kogemusi, mis kujundavad inimese olemust. Teos on kirjutatud lihtsas, vahetus ja kohati humoorikas stiilis, ent säilitab läbi loo ka tõsiduse ja eluõppetundide kaalu.

Raamatus kirjeldatakse lapsepõlveolustikku Tartus, koolielu, suvevaheaegu, vanemate ja õpetajate mõju ning noore poisi sisemisi pingeid ja unistusi. Võrno meenutused ei ole sirgjoonelised, vaid liiguvad vabalt erinevate eluperioodide vahel, kus olmelised detailid põimuvad üldisemate mõtisklustega elust, ajast ja inimestest. Eriti esile tõuseb autori oskus näha oma minevikku mitte ainult nostalgilise pilguga, vaid ka kriitiliselt, hinnates valikuid ja nende tagajärgi. See on poisi lugu, mis ei jää vaid ühe inimese omaks, vaid kõnetab ka lugejat, kes on kogenud kasvamist piiratud, ent tähendusrohkes keskkonnas.

Hannes Võrno on tuntud eesti meediategelane, humorist ja poliitik, kelle sulest „Poisi lugu“ on tema esimene raamat. Kuigi Võrno on avalikus ruumis sageli esinenud teravmeelse ja enesekindlana, näitab see teos tema haavatavamat ja mõtlikumat külge. „Poisi lugu“ sobib nii noorele kui täiskasvanud lugejale, olles ühtaegu isiklik mälestusteraamat ja üldinimlik mõtisklus kasvamise, meheks kujunemise ja ajastu mõju üle inimese identiteedile. Tegemist on vaoshoitud, ent soojatundelise looga, mis väärtustab ausust ja elutervet enesevaatlust.