Sissejuhatus keskkonnaõigusesse

Hannes Veinla „Sissejuhatus keskkonnaõigusesse“ on alusteos, mis tutvustab keskkonnaõiguse põhimõisteid, arengulugu ja õigusliku reguleerimise mehhanisme nii rahvusvahelises kui ka Eesti kontekstis. Teos läheneb keskkonnaõigusele kui autonoomsele õigusharule, millel on seosed haldus-, tsiviil- ja karistusõigusega, ent mis lähtub samas ka spetsiifilisest eesmärgist – looduskeskkonna kaitsmisest ja säästvast kasutusest. Raamatus selgitatakse keskkonnaõiguse funktsiooni ühiskonnas ning käsitletakse nii õiguspoliitilisi aluseid kui ka normitehnilisi küsimusi, mis puudutavad näiteks keskkonnalubasid, hindamismenetlusi ja järelevalvet.

Erilise tähelepanu all on Eesti keskkonnaõiguse kujunemine pärast taasiseseisvumist, kui hakati looma õigusraamistikku, mis vastaks nii Euroopa Liidu normidele kui ka rahvusvahelistele keskkonnakaitse konventsioonidele. Autor toob esile, kuidas on kujunenud õiguslikud instrumendid, mis reguleerivad loodusvarade kasutamist, jäätmekäitlust, veekaitset ja õhukvaliteeti. Raamat sisaldab ka ülevaadet keskkonnaalase õiguse põhimõtetest, nagu ettevaatusprintsiip, saastaja maksab printsiip ja üldsuse kaasamise kohustus. Kuigi tegemist on sissejuhatava käsitlusega, on tekst tihedalt seotud konkreetsete seadusaktide ja õigusteooriaga, pakkudes tuge nii õppuritele kui ka praktiseerivatele juristidele.

Hannes Veinla on tunnustatud õigusteadlane, kelle uurimistöö keskendub peamiselt keskkonnaõigusele ja selle seostele teiste õigusharudega. Ta on olnud aktiivselt seotud Eesti keskkonnaõiguse arendamise ja ühtlustamisega Euroopa Liidu õigusega ning tema publikatsioonid on mõjutanud nii teaduskirjandust kui ka õigusloomeprotsessi. „Sissejuhatus keskkonnaõigusesse“ oli oma ilmumise ajal esimene omataoline süstemaatiline ülevaade valdkonnast eesti keeles ning on jäänud aluseks mitmele hilisemale käsitlusele ja õppekavale õigusteaduses.