Üle Alpide. Aastatuhande lõpulaulud

Hando Runneli luulekogu „Üle Alpide. Aastatuhande lõpulaulud” koondab endas valiku tekste, mis mõtestavad maailma seisu vahetult enne 21. sajandi algust. Kogu läbivaks jooneks on mure inimliku mõõtme kadumise üle ning igatsus tõelise ja püsiva järele. Runnel vaatleb maailma mitte ainult ajaloolise ja kultuurilise, vaid ka eksistentsiaalse pilguga – tema luuletustes põimuvad isiklik ja rahvuslik, igapäevane ja igavikuline. „Üle Alpide” viitab pealkirjaga nii füüsilisele kui vaimsele teekonnale, mis viib üle takistuste, kõrguste ja piiride, ent mille sihtpunkt jääb sageli teadlikult sõnastamata.

Runneli luulekeel on selge ja rütmiline, sageli rahvalaulu vormi meenutav, kuid sisult laetud tihedate tähenduste ja vihjetega. Tekstides kõlab läbi kriitika tehnokraatliku ja tarbijakeskse maailma suhtes, mis ohustab vaimset järjepidevust ja inimlikku väärikust. Samas ei kao usaldus inimese sisemise valguse vastu. Paljud luuletused mõjuvad kui mõtisklused või lühikesed aforismid, milles iga sõna kannab kaalutletud tähendust. Looduse motiivid, ajaloolised allusioonid ja ühiskonnakriitilised tähelepanekud sulanduvad tervikuks, mis kõnetab nii lugeja tundemaailma kui mõttelist sügavust.

Hando Runnel on üks mõjukamaid ja järjepidevamaid eesti luuletajaid, kelle looming ulatub üle mitme aastakümne. Tema töö on olnud tihedalt seotud eesti rahvusliku eneseteadvuse hoidmise ja süvendamisega, eriti nõukogude aja lõpuaastatel ja taasiseseisvumise järel. „Üle Alpide” kuulub Runneli hilisloomingusse ning peegeldab küpset maailmataju, kus isiklik kogemus ja ajalooline tunnetus on lahutamatult seotud. See on luulekogu, mis ei paku pelgalt esteetilist naudingut, vaid kutsub kaasa mõtlema ja seisatama ajastu ärevuse ja võimalikkuse ees.