Omad

Luulekogu „Omad“ on Hando Runneli järjekordne panus eesti luulemaastikule. Teos on jaotatud seitsmeks tsükliks, millest igaüks koondab 13 luuletust, luues nii kindla struktuuri, mis annab kogule ühtsuse ja rütmilise tasakaalu. Luuletused on oma vormilt laululised, mängulised ning neis võib märgata poeedi varasema loominguga sarnast helget tooni, mis meenutab eelkõige 1970. aastatel ilmunud „Lauluraamatut“. Samas ei puudu värskus ja areng, sest iga tsükkel lisab omamoodi uue vaatenurga, olgu see siis ühiskondlik, isiklik või üldinimlik.

Kui varasemates kogudes oli rohkem nooruslikku teravust ja satiiri, siis „Omades“ avaldub selgemalt küps luulehoiak. Tekstid on vaoshoitumad, kuid mitte vähem mõjusad, pigem toob rahulik toonus kaasa sügavama läbimõeldusena mõjuva kõla. Autor puudutab taas kord teemasid, mis on talle lähedased: kodu ja lähedased inimesed, oma rahvas, argielu ja selle nähtamatu väärtus. Kuigi kõla on rahulikum, ei kao luulest äratundmisrõõm ega helge mängulisus, mis on olnud Runneli loomingu üheks tunnuseks.

Hando Runnel on üks mõjukamaid eesti luuletajaid ja kultuuritegelasi, kelle looming on olnud oluline nii kirjanduse kui ka ühiskondliku mõtte kujundamisel. Ta sündis 1938. aastal Järvamaal ja alustas avaldamist 1960. aastatel. Tema varasemad kogud, nagu „Mõru ning rõõmu“ ja „Lauluraamat“, on kujunenud eesti luuleklassikaks. Runneli luules põimuvad isiklik ja rahvuslik, lihtsus ja filosoofiline sügavus. Lisaks kirjanduslikule tegevusele on ta olnud seotud kirjastuse Ilmamaa asutamise ja juhtimisega, andes nõnda olulise panuse eesti mõtteloo ja kirjanduse talletamisse ning edendamisse.