Ei hõbedat, kulda

„Ei hõbedat, kulda” on Hando Runneli 1984. aastal Eesti Raamatu kirjastusel ilmunud kogumik, kuhu on koondatud luuletaja artikleid ja esseid. Teos ei ole luulekogu, vaid pigem mõttearenduste ja arvustuste koond, milles Runnel arutleb kirjanduse olemuse, selle ühiskondliku rolli ja kirjutamise psühholoogiliste aspektide üle. Lisaks sisaldab raamat ka filmistsenaariumi „Juhan Liivi lugu”, mis avab poeedi elu ja saatust Runneli vaatenurgast. Nii kujuneb kogumikust mitmekihiline tervik, mis ühendab teoreetilisi käsitlusi ja loomingulisi katsetusi.

Kogumiku väärtus seisneb selle vaatenurkade paljususes. Runnel vaatleb nii eesti kirjanduse üldisi arengujooni kui ka konkreetseid autoreid, kelle loomingut ta analüüsib ja hindab. Tekstid avavad tema arusaamu loomingupsühholoogiast, loomingulise töö eripärast ning kirjutamise sisemisest loogikast. Samuti on see pilk luuletaja enesevaatlusse, pakkudes lugejale sissevaadet Runneli mõttemaailma ja isiklikku loominguprotsessi. „Juhan Liivi lugu” lisab kogumikule erilise mõõtme, näidates, kuidas Runnel on püüdnud mõtestada ka teise suure eesti luuletaja elukäiku ja pärandit.

Hando Runnel (sündinud 1938) on eesti luuletaja, toimetaja ja publitsist, kelle looming on olnud eesti kirjanduses ja kultuurielus väga mõjukas. Teda tuntakse eeskätt tema luulekogude kaudu, mis on toonud lugejateni nii isiklikke kui ka rahvuslikke teemasid. Lisaks luulele on ta tegelenud esseistika, kirjanduskriitika ja kultuurilooliste küsimustega. Runneli mõjukus ulatub kirjandusest kaugemale, sest ta on olnud ka ühiskondlikult aktiivne, muuhulgas ajakirja „Akadeemia” peatoimetaja ja kultuuripärandi väärtustaja. „Ei hõbedat, kulda” kinnitab tema mitmekülgsust ning võimet ühendada poeetiline maailmatunnetus kriitilise ja analüütilise pilguga.