Nähtamatu

„Nähtamatu“ on H. G. Wellsi klassikaline ulmeromaan, mille keskmes on teadlane Griffin, kelle katsetused viivad ta nähtamatuse saavutamiseni. Algul paistab see olevat piiramatu vabaduse ja jõu allikas, kuid üsna kiiresti muutub olukord ähvardavaks nii tema enda kui ka ümbritsevate jaoks. Griffin saabub väikesesse Inglismaa külakesse, kus tema salapärane välimus ja kummaline käitumine tekitavad elanikes umbusku. Kui selgub, et tal on õnnestunud end nähtamatuks muuta, hakkab nähtamatu teadlane oma uut seisundit kasutama üha ohtlikumalt, otsides võimu ja püüdes allutada teisi terrori abil.

Romaan uurib teaduse ja eetika piire, esitades küsimuse, mis juhtub siis, kui inimene saab võimed, mis vabastavad ta tavapärastest piirangutest. Nähtamatus avab Griffini jaoks tee maailmavalitsemise unistusele, kuid ühtlasi paljastab see tema iseloomu varjatud küljed. Wells seob teadusliku idee põnevikuelementidega, luues loo, mis on korraga nii pinev seiklus kui ka hoiatuslugu inimese piiritu ambitsiooni eest. Lugejale antakse võimalus näha, kuidas teaduse saavutused võivad muutuda ohtlikuks, kui need satuvad valedesse kätesse või kui puudub moraalne vastutus. „Nähtamatu“ on seega nii meelelahutuslik kui ka mõtlemapanev teos.

Herbert George Wells (1866–1946) oli inglise kirjanik, keda peetakse üheks ulmekirjanduse rajajaks. Bioloogiaharidusega Wells sidus oma loomingus teaduslikud ideed fantaasiaga, luues teoseid, mis mõjutasid tugevalt kogu hilisemat ulmet. Tema tuntuimad romaanid on „Ajamasin“, „Doktor Moreau saar“, „Maailmade sõda“ ja „Esimesed inimesed kuu peal“. Wells oli neljal korral Nobeli kirjandusauhinna nominent, tema teoseid on korduvalt ekraniseeritud ning need on leidnud koha maailmakirjanduse klassikas. „Nähtamatu“ kuulub tema kõige mõjukamate tööde hulka, avades teemad, mis on aktuaalsed ka tänapäeva tehnoloogia- ja teaduskontekstis: inimvõimete piirid ja vastutus nende kasutamisel.