Beowulf

H. E. Marshalli „Beowulf“ on klassikalise anglosaksi eepose mugandus, mis toob keskaja ühe olulisema kangelasloo kaasaegsele lugejale lähemale. Algupärane tekst, kirjutatud vanas inglise keeles, pärineb tõenäoliselt 8.–11. sajandist ning kannab endas muistse Põhja-Euroopa kultuuri ja väärtuste jälgi. Marshalli ümberjutustus säilitab algteose sündmustiku ja üldise stiili, kuid kohandab keele ja jutustamisviisi nooremale või laiemale lugejaskonnale arusaadavamaks. Loo keskmes on vapra geatide sõdalase Beowulfi võitlused üleloomulike olenditega, sh koletis Grendel, tolle ema ning lõpuks ka surmav lohe.

Teos algab Taani kuningriigis, kus Grendel tekitab hirmu ja kaost. Beowulf saabub appi, võidab koletise ning kogub kuulsust. Tema teekond ei lõpe aga ühe võiduga – järgneb teine võitlus Grendeli emaga, millele lisandub hiljem eepiline heitlus lohega, juba Beowulfi elu lõpus. Loo kaudu uuritakse selliseid teemasid nagu au, lojaalsus, surm, saatus ja juhiksolemine. Kuigi tegemist on kangelaslooga, ei kujutata peategelast üksnes võitmatu vägilasena, vaid ka inimesena, kelle saatus on seotud kaotusvalu ja aja paratamatusega. Marshalli töö on oluline sild muinasjutulise eepose ja tänapäevase kirjandusmaailma vahel, võimaldades ajaloohuvilisel või kirjanduse armastajal kogeda Beowulfi lugu lihtsamas, kuid siiski sisukal kujul.

Henrietta Elizabeth Marshall (1867–1941) oli Briti ajalookirjanik ja jutustaja, kes saavutas tuntuse eelkõige ajalooliste tekstide ja legendide ümberjutustuste kaudu, mõeldes neid eeskätt nooremale lugejale. Tema teosed, sealhulgas „Our Island Story“ ja „Scotland’s Story“, said populaarseks juba 20. sajandi alguses. „Beowulf“ sobitub tema loomingusse kui vahend ajalooliste ja mütoloogiliste teemade tutvustamiseks selgel ja kaasahaaraval viisil. Eesti keelde on teos ilmunud kirjastuse Avita vahendusel, aidates kaasa maailma kirjandusklassika vahendamisele kohaliku lugeja jaoks.