Kindlus

„Kindlus“ on Gyula Hernádi romaan, mis seob groteskse põneviku vormi ja tugeva sõjavastase sõnumi. Teos asetub ajastusse, kus relvakonfliktide ja poliitilise vastasseisu varjud on igapäevaelus pidevalt kohal. Autor kasutab müstilisi ja absurdi piirile ulatuvaid süžeekäike, et näidata sõjamasina ja võimu irratsionaalsust. „Kindlus“ ei ole ainult üksikute inimeste lugu, vaid pigem allegooriline pilt maailmast, kus vägivalla ja militarismi loogika ähvardab inimesi lõputult vangistada. Romaan asetab lugeja olukorda, kus tuleb küsida, milline on indiviidi ja ühiskonna vastutus rahu säilitamisel.

Teose põnevuslik vorm toob esile teravaid kontraste: oht ja hirm, koomiline ja traagiline, inimlik ja ebainimlik. Nii tekib süžee, kus groteskne kujund muutub poliitiliseks avalduseks. Hernádi näitab, et sõda ei ole mitte ainult relvade ja vägede kokkupõrge, vaid ka moraalne katastroof, mis moonutab inimeste igapäevaelu ja mõtlemist. „Kindlus“ kõneleb eelkõige inimlikust igatsusest vabaduse ja turvalisuse järele, kuid samal ajal hoiatab, kui kergesti võib ühiskond langeda hirmu ja kontrolli lõksu. Just sellise ülesehituse kaudu saab teos lugeda osaks 20. sajandi sõjavastase kirjanduse traditsioonist.

Gyula Hernádi (1926–2005) oli ungari kirjanik ja stsenarist, kes kuulus oma aja silmapaistvamate prosaistide hulka. Tema looming on mitmekesine, ulatudes ajaloolistest romaanidest modernistlike eksperimentideni, kuid seda läbib sageli kriitiline pilk ühiskonna ja poliitika vastuoludele. Lisaks proosale tegutses Hernádi ka stsenaristina ning tegi koostööd tuntud filmirežissööridega, näiteks Miklós Jancsóga, kellele ta kirjutas mitmeid stsenaariume. „Kindlus“ väljendab autori veendumust, et kirjandusel on ühiskondlik kohustus seista rahu ja inimliku väärikuse eest, muutes teose ühtaegu kunstiliselt mõjuvaks ja eetiliselt tähenduslikuks.