Redivivus palub tuld

György Botond-Bolicsi ulmeromaan „Redivivus palub tuld” viib lugeja tehnoloogiliselt arenenud, kuid inimlikult pingestatud teadusasutuse siseringi, kus katsetused, teadmised ja kontrolli kaotus põimuvad pingeliseks sündmustikuks. Teose keskmes on teadlane Bertalan, kes satub ametliku juurdluse alla pärast laboriplahvatust. Asja uuriv ametnik Telkes esitab talle detailseid küsimusi teadusprojekti käigu kohta, kahtlustades, et juhtunus on enamat kui pelk õnnetus. Läbi intervjuude ja sisemonoloogide avaneb lugu, kus teadustöö eetilised piirid ja inimpsüühika pingekohad on pidevalt esiplaanil.

Romaani teaduslik kontekst keskendub närvitalitluse uurimisele ja andmeedastuse tehnoloogiatele, mis viitab tuleviku võimalustele teadvuse mõjutamise või taasloomise vallas. Katseobjekt Parrag, kelle tööd Bertalan juhtis, osutus võtmefiguuriks, kelle tegevus ja võimalikud kõrvalekalded võivad olla seotud plahvatuse põhjusega. Autor põimib tehnilise teadmustasandi psühholoogilise ja moraalse mõõtmega, luues keskkonna, kus teadmised võivad muutuda ohuks ja vastutus laieneb kaugemale individuaalsest süüst. Romaani atmosfäär on suletud ja uuriv, pannes lugejat tundma sama rahutust, mis valdab peategelasi.

György Botond-Bolics (1928–2005) oli ungari päritolu teadusulme kirjanik, kelle loomingus peegeldub sügav huvi inimese ja tehnoloogia suhete vastu. Ta töötas füüsikuna ja tema tekstid on sageli kantud teadustööst tuttavast põhjalikkusest ja terminoloogiast, mis lisab teostele usutavust. „Redivivus palub tuld” kuulub tema realistlikuma tooniga ulmeromaanide hulka, kus ulmeline spekulatsioon on tihedalt seotud inimkäitumise, võimu ja vastutuse temaatikaga. Botond-Bolicsi stiil on tihe ja analüütiline, suunatud lugejale, kes hindab ulmes nii idee kui ka eetilise tagajärje kaalumist.