Üks inimelu

Guy de Maupassant’ romaan „Üks inimelu“ („Une vie“), mis ilmus eesti keeles 1995. aastal sarjas *Europeia* kirjastuselt Perioodika, kuulub 19. sajandi realisti klassiku olulisemate teoste hulka. Tegemist on Maupassant’ debüütromaaniga, mille keskmes on noore aadlipreili Jeanne Le Perthuis des Vauds’ elukäik, alates tema nooruslikest unistustest kuni elus pettumise ja küpse resignatsioonini. Teos kujutab detailitäpselt ja emotsionaalselt elu kui paratamatut kulgemist, kus illusioonid hajuvad ning tegelikkus, koos oma väikluse ja ükskõiksusega, jääb kestma.

Romaani tegevus toimub Normandias ning on üles ehitatud kronoloogilise jutustusena, mis jälgib Jeanne’i elu umbes kahekümne aasta jooksul. Nooruses idealistlik ja armastusele pühenduv Jeanne satub kiiresti kokku abielulise reetmise, ühiskondliku silmakirjalikkuse ja ema rolli kurnatusega. Tema elu muutub üha enam rahulikuks allumiseks oludele, kuid Maupassant ei kujuta teda ohvrina, vaid inimesena, kelle kujunemine peegeldab üldinimlikke ootusi ja pettumusi. Kirjanik oskab harukordselt täpselt kujutada sisemisi seisundeid, looduse peegeldusi ja igapäevaelu vaikset traagikat, kasutades seejuures nappi, ent väljendusrikast keelt.

Guy de Maupassant (1850–1893) oli prantsuse realistlik proosakirjanik ja novellimeister, kelle loomingus avaldub sügav psühholoogiline tundlikkus ja elu melanhoolne vaade. Tuntud eelkõige novellide kaudu, näitas ta romaanis „Üks inimelu“ võimet kujutada naisekarakterit harukordse nüansirikkusega. Romaanis peegelduvad 19. sajandi lõpukümnendite sotsiaalsed pinged, aga ka kirjaniku isiklik maailmavaade, milles lootus ja kaotus eksisteerivad kõrvuti. See teos on püsiv osa Euroopa klassikast, andes vaikse, ent sügava mõtiskluse inimese sisemisest elust ja aja möödumise paratamatusest.