Preili Fifi

Preili Fifi on novellikogu, mis koondab Guy de Maupassant lühivorme. Kogumiku nimilugu kujutab Saksa ohvitseride maailmas elavat kergemeelset neidu ja prantsuse vangistatud sõduri vaikset vastuhakku, milles isiklik väärikus põrkub okupatsioonivõimu jõhkrusega. Teistes juttudes astuvad lugeja ette väikeste külade talupojad, linnakorterite üürnikud ja Pariisi väikelinna seltskond, kelle argised käigud viivad sageli ootamatu moraalse murdepunktini. Raamatus korduvad lood, mis on saanud Maupassant loomingu tuumikuks: Rasvarull, Kaks sõpra, Horla ning mitmed teised jutud, kus väike juhus pöörab tegelaste saatuse. Mitme jutustuse fooniks on sõda ja selle mõju tsiviilelanikele, teistes avaneb pereelu, pärandivaidluste ja väikeste ihade tasand. Nii moodustub üsna lai pilt 19. sajandi Prantsusmaa erinevatest ühiskonnakihtidest.

Kogumikus kasutab autor lühikest vormi selleks, et osutada, kui õhuke on kultuurse käitumise koorik ning kui kiiresti võivad viisakusnormid ja sõprus asenduda hirmu, kasuahnuse või vägivallaga. Sõjateemalistes lugudes kerkib esile okupatsiooni argipäev, kus sõdurite ja kohalike vahelised suhted kujunevad alanduse, soosingu ja salajase kättemaksu segus. Kodusema ainestikuga juttudes juhivad sündmusi väikesed esemed ja näiliselt tühised otsused, mille kaudu avaneb tegelaste tõeline hoiak. Maupassant ei paku selgeid moraalilauseid, vaid laseb olukordadel ise rääkida, jättes lugejale otsustusruumi. Realistlik jutustamislaad, täpne detail ja napp dialoog hoiavad tempot ning toovad inimeste motiivid nähtavale ilma selgitavat jutlust pidamata. Kokkuvõttes moodustab raamat korraliku sissevaate sellesse, kuidas Maupassant lühijutu kui žanri tööle paneb.

Guy de Maupassant oli prantsuse realist, keda peetakse üheks lühijutu keskseks kujundajaks ning kes sai tugeva kirjandusliku tõuke Gustave Flaubert käest. Ta alustas kirjanikuna ajakirjanduses, avaldades järjepanu novelle, mis tõid talle üsna kiiresti tuntuse. Maupassant loomingus korduvad sõja, väikekodanluse ja maainimeste elu teemad, mida ta kujutab lakoonilise ja täpse jutustamislaadiga. Teda huvitab eelkõige see, kuidas surveolukorrad paljastavad inimestes peidetud arguse, halastuse või julmuse. Oma suhteliselt lühikese loomeperioodi jooksul jõudis ta kirjutada suure hulga jutte, jutustusi ja romaane, mis kinnistasid tema maine kui autoril, kes valdab lühivormi tehnikat ja oskab ühe episoodi kaudu näidata laiemat ühiskondlikku pilti.