Louis XV - rokokoo kuningas

Guy Bretoni raamat „Louis XV – rokokoo kuningas“ avab Prantsusmaa monarhi elu ja ajastu, mil hiilgus, luksus ja intriigid põimusid poliitilise nõrkuse ja moraalse allakäiguga. Autor toob esile kuninga iseloomu vastuolulisuse: Louis XV oli haritud ja intelligentne, kuid samas otsustusvõimetu ning sõltuv oma õukonna soosikutest. Teos jälgib tema teekonda lapskuningast valitsejaks, kelle troonileasumise järel jäi tegelik võim sageli kogenenumate kätesse. Breton kujutab Versailles’ õukonda mitte ainult uhkuse ja ilu, vaid ka poliitilise stagnatsiooni ja isikliku ükskõiksuse sümbolina.

Raamatu keskmes on ka kuninga eraelu, mis oli täis kuulsaid armulugusid ja avalikku pahameelt tekitanud suhteid. Eriti palju tähelepanu saab Madame de Pompadour, kelle mõju Louis XV otsustele ja õukonna elule oli märkimisväärne. Autor näitab, kuidas rokokoo ajastu kunstiline ja kultuuriline peenus varjas tegelikult riigi süvenevaid sisemisi vastuolusid – majanduskriisi, rahulolematust feodaalkorra vastu ja ühiskondliku ebaõigluse kasvu. Nii saab kuninga portreest ühtaegu ka ajastu iseloomustus, kus hiilgus ja lagunemine eksisteerivad kõrvuti.

Guy Breton (1919–2008) oli prantsuse kirjanik ja ajaloohuviline, kes on tuntud oma populaarteaduslike ja jutustavas vormis kirjutatud ajalooliste teoste poolest. Tema raamatud keskenduvad sageli inimlikele aspektidele ja ajaloo varjatud külgedele, tuues lugejani kuningate, armastajate ja riigimeeste intiimsemaid lugusid. Breton püüab ajalugu elustada, andes ajaloolistele isikutele psühholoogilise sügavuse ning tuues nende motiivid ja nõrkused nähtavale. „Louis XV – rokokoo kuningas“ jätkab seda joont, kujutades valitsejat, kelle isiklikud valikud peegeldasid kogu ajastu vastuolulisust.