Tundekasvatus. Ühe noormehe lugu

Gustave Flauberti romaan „Tundekasvatus. Ühe noormehe lugu” on 19. sajandi prantsuse kirjanduse üks olulisemaid teoseid, mis avab revolutsioonide ja ühiskondlike vapustuste taustal noore Frédéric Moreau kujunemise. Teos algab peategelase Pariisi-kogemustega, kus talle saavad osaks nii poliitiliste rahutuste mäsu kui ka isikliku elu segadused. Frédéric liigub läbi linna, kus kostab püssipauke ja kerkivad barrikaadid, sümboliseerides nooruse ideaale ja nende kokkupõrget tegelikkusega. Tema teekond on täis vastuolusid, kahtlusi ja pettumusi, mis annavad loole traagilise varjundi.

Romaan kujutab Frédérici püüdlust ühendada oma isiklikud unistused armastusest ja kirest ühiskondlike ambitsioonidega. Ta kiindub erinevatesse naistesse, sealhulgas Rosanette’i ja Marie Arnoux’sse, kuid ei leia püsivat rahuldust. Armastuse ja pettumuse vaheldumine peegeldab noore inimese elu, kus ideaalid purunevad kokkupuutel elu argipäise reaalsusega. Teose keskne telg ongi Frédérici „tundekasvatus” – tema kujunemine meheks, kes ei suuda lõpuni saavutada ei isiklikke ega ühiskondlikke sihte. Flaubert näitab, kuidas kogu põlvkonna unistused võivad põrkuda kokku ajaloo karmide seaduspäradega.

Gustave Flaubert (1821–1880) oli prantsuse realistliku romaani suurkuju, kelle loomingule on iseloomulik vormi täpsus ja detailne kirjeldus. Tema esikromaan „Madame Bovary” tekitas avalikkuses skandaali ja tõi kaasa kohtuprotsessi, kuid tõstis autori kirjanduslikule pjedestaalile. „Tundekasvatust” peetakse tema kõige isiklikumaks teoseks, sest selles kajastuvad tema noorpõlvekogemused ja pettumused armastuses. Flauberti sõprade ringi kuulusid sellised kirjanikud nagu George Sand, Émile Zola ja Ivan Turgenev, mis näitab tema rolli Euroopa kirjanduslikus elus. Tema panus seisneb realistliku stiili täiuslikus vormimises ja inimhinge keerukuse avamises.