Madame Bovary

Gustave Flauberti romaan Madame Bovary jälgib Emma elu alates abielust maakonnakirurg Charles Bovaryga kuni traagilise lõpuni. Noor naine kolib mehega provintsikülla, kuid leiab end ruttu igapäevase rutiini ja abielu rahuliku käigu keskel. Ta unistab kirglikust armastusest ja säravast seltskonnaelust, mida on kohanud raamatutes, ning hakkab koduses elus üha enam pettuma. Kolimine Yonville’i ei muuda olukorda, vaid pakub uusi võimalusi põgenemiseks: Emma otsib vaheldust esmalt väikeste ostude ja külaürituste, seejärel suhete kaudu, mis tõotavad teistsugust tulevikku, kuid viivad ta võlgadesse ja sõltuvusse.

Teos näitab üksikasjalikult, kuidas Emmat ümbritsev provintsielu, väikesed ambitsioonid ja piiratud võimalused teravdavad tema pettumust. Romaan jälgib nii abielusuhet, lapse sündi, arstimehe karjääri kui külakeskuse suhtlusvõrgustikku, kus kuulujutud ja hinnangud kujundavad iga inimese mainet. Emma armusuhteid ja osturallit saadavad pidevad sisemised kõikumised lootuse ja tülpimuse vahel; rahaasjad ja kaupmehe surve muutuvad sama tähtsaks kui tunded. Flaubert kasutab täpset olustikukirjeldust ja läbivaatavat jutustajahäält, et siduda ühe naise valikud laiemate küsimustega: kas romantiline ideaal saab üldse sobituda argise tegelikkusega ning mis juhtub, kui inimene ei talu rahulolu ega piiratust, kuid ei leia ka teed muutusteni.

Gustave Flaubert oli 19. sajandi prantsuse prosaist, keda seostatakse eelkõige realismiga. Ta pühendas palju aega keelele ja lauseehitusele, otsides iga teksti puhul täpset väljendust ning vältides juhuslikkust. Lisaks Madame Bovaryle kirjutas ta teoseid nagu Sentimentaalne kasvatus, Bouvard ja Pécuchet ning kolm juttu sisaldav Koguja. Flauberti loomingus põimuvad ühiskonnakriitika, iroonia ja tähelepanelik pilk detailile, mis teevad temast ühe olulisima prantsuse romaanikirjaniku ning loovad taustsüsteemi, mille abil lugeda Madame Bovaryt mitte ainult armastusloona, vaid ka terava käsitlusena keskklassi eluviisidest ja kujutlusvõimest.