Sest ümmargusest maailmast. Mälestusteraamat

"Ei, see pole lnud üksnes kehaline toidus, mis inimloomast on teinud inimese - vaid selleks on kulunud ka palju vaimseiid vitamiine. Seda tunnetades ei tarvitsegi meil teha eitea kui kõrget lendu otse vaimuelu tippudesse/---/. Ürgseks vaimuelu allikaks on inimlik olemasolu ise oma polaarsete tulipunktidega, kus vastastikku seisavad olemasolu rõõm ja kaduvuse nukrus. Suured elamused väljenduvad lihtsais toiminguis, mis on sisult sümboolsed ega nõua leiba. Mis oli leival tegu sellega, kui meie teismelised noored ühel heal kevadõhtul tundsime, et nüüd tuleb minna koos metsa meige tooma või siis, kui ema ütle, et nüüd tuleb korjata põllupeenardelt sületäied karikakraid ja nendega ehtida vanaisa surnukirst, enne kui see tõsteti vankrile kalmistule saatmiseks. Siin pole koht filosofeerimiseks. Meenutada tahaksin ainult mõningaid jooni oma kodusest elust lapsepõlves, mis ulatusid üle Ieivamuredest. Neid liigitada on võimatu, sest siin segunevad inimlikud rõõmud ja mured esteetiliste elamuste, ajavaimust kantud isamaaülistuse ja uuenduspürgimustega." Nii mõtiskleb G. Ränk ise oma noorusmälestustes.
Gustav Ränga noorusmaa oli Saaremaa. Nagu ta ise lausub oma memuaarteose avasõnas, on see «nähtud lapsesilmadega, kuid vanamehe prilliklaaside läbi». Autor, üks meie silmapaistvaid humanitaarteadlasi, kes oma laia teadusliku toodanguga on saavutanud teadusmaailmas tuntud nime ja hinnatud positsiooni Euroopa rahvateaduses.