Nii ajaratas ringi käib. Mälestusi kaasaegsetest

Gustav Ernesaksa mälestusteraamat „Nii ajaratas ringi käib. Mälestusi kaasaegsetest“ on isiklik ja samas kollektiivne pilguheit 20. sajandi Eesti muusikaelule läbi autori vaate. Tegemist ei ole klassikalise autobiograafiaga, vaid portreel põhineva meenutuste kogumikuga, kus Ernesaks toob esile inimesed, kellega ta oma elu ja loomingutee jooksul kokku puutus. Raamat hõlmab nii muusikuid, heliloojaid, dirigente kui ka teatri- ja kultuuritegelasi, kelle kaudu avanevad erinevad ajastud, hoiakud ja vaimsed suunad. Esile tõusevad nii isiklikud mälestused kui ka tähelepanekud kolleegide tööeetika, iseloomu ja loomingulise panuse kohta.

Ernesaks kirjutab vaoshoitud soojuse ja väärikusega, püüdmata hinnata oma kaasaegseid üleliigselt või esineda õpetaja rollis. Tema meenutused on sageli põimitud konkreetsete sündmuste või episoodidega – proovid, kontserdid, lavatagused vestlused –, mille kaudu luuakse usaldusväärne ja detailne pilt kultuurielu telgitagustest. Paljudest lugudest õhkub lugupidamist ja tänutunnet, kuid leidub ka mõtlikkust ja kahetsust. Ernesaks ei väldi keerulisemaid teemasid, nagu ideoloogiline surve, loominguline kompromiss või isiklikud pinged, kuid käsitleb neid diskreetselt, jättes fookusesse inimliku mõõtme.

Gustav Ernesaks (1908–1993) oli eesti helilooja, dirigent ja muusikategelane, keda peetakse üheks rahvusliku koorimuusika suurkujuks. Tema elutöö seondub eeskätt laulupeotraditsiooni hoidmise ja arendamisega, kuid ta mõjutas otseselt ka mitmete põlvkondade muusikute kujunemist. „Nii ajaratas ringi käib“ annab tunnistust tema sügavast kultuuritundlikkusest ja võimest näha inimest tema elukutsest ja ajastu raamidest sõltumata. See raamat on ka väärtuslik ajastudokument, mis säilitab heliloomingu kõrval ka selle loojate inimsuse ja sisemise hääle.