Seitsmes taevas

“Seitsmes taevas” on gruusia kirjaniku Guram Phandžikidze romaan, mis ilmus 1970. aastatel ning leidis kiiresti lugejate ja kriitikute tähelepanu. Teos käsitleb inimesi ja nende valikuid kaasaegses ühiskonnas, põimides realistliku olustiku psühholoogiliste ja eetiliste küsimustega. Romaani keskmes on inimeste unistused ja püüdlused, mida sümboliseerib pealkirjas kasutatud kujund – seitsmes taevas kui ideaal, õnn või siht, mille poole püütakse. Autor vaatleb nii argiseid kui ka ülevamaid hetki, sidudes need üheks linateose mõõtu loovaks jutustuseks.

Romaani ilmumine tekitas elava vastukaja, sest Phandžikidze oskas siduda isikliku ja sotsiaalse mõõtme. Lugejat kõnetas eelkõige tema oskus näidata tegelaste sisemaailma ja nende püüdlusi, mis olid äratuntavad ka laiemale publikule. Teos ei jäänud üksnes kirjanduseks, vaid leidis tee ka kinolinale, mille ekraniseering aitas romaani populaarsust veelgi suurendada. Nii sai “Seitsmes taevas” osaks 1970. aastate kultuuripildist, peegeldades oma aja ootusi ja arusaamu õnnest, tööst ning inimsuhetest.

Guram Phandžikidze (1933–1997) oli gruusia kirjanik, kelle loomingus põimusid realistlik käsitlus ja süvenenud tähelepanu eetilistele küsimustele. Ta kirjutas romaane ja jutustusi, mis käsitlesid peamiselt inimeseks olemise mõtet, ühiskondlikke kohustusi ning individuaalseid valikuid. Tema teosed leidsid laialdast vastukaja nii kodumaal kui ka väljaspool Gruusiat, kuna need ühendasid universaalsed teemad kohaliku koloriidiga. “Seitsmes taevas” kuulub tema tuntumate tööde hulka, olles näide sellest, kuidas Phandžikidze oskas siduda argielu detailid suuremate väärtusküsimustega.