Päikesel on päevakuub

Gunvor Rootsi luulekogu „Päikesel on päevakuub“ on helge ja kujunditihe teos, mis peegeldab looduse, lapsepõlve ja igapäevaelu lihtsaid, ent tähendusrikkaid hetki. Luulekogu sobib nooremale lugejale, kuid selle tundlik väljendusviis ja kujundlik maailmataju kõnetavad ka vanemaid lugejaid. Rootsi loomingut iseloomustab visuaalne täpsus ja lüüriline tähelepanelikkus — iga luuletus püüab talletada hetke, lõhna, värvi või emotsiooni, andes sellele kujundi, mis jääb lugeja meelde just oma lihtsuse ja sisemise kirkuse tõttu.

Kogu pealkiri „Päikesel on päevakuub“ viitab poeetilisele lähenemisele loodusnähtustele ja argielu detailidele, mida käsitletakse justkui iseseisvate, elus olenditena. Päike ei ole lihtsalt taevaelement, vaid saab endale kuju ja riide — temast saab osaline maailmas, kus looduse ja inimeste piirid on poeetiliselt hägustunud. Luuletustes leidub nii mõtlikkust kui mängulisust, olgu see vihmapiiskade kõne või lindude suvine lend. Rootsi keel on ladus, samas mitte liialt lihtsustav — see hoiab alles oma poeetilise sügavuse, suutes mõjuda värsina nii lugemisel kui ettelugemisel.

Gunvor Rootsi (1924–1998) oli eesti lastekirjanik ja luuletaja, kelle looming keskendus peamiselt lasteluulele ja loodusvaatlusele. Tema tekstid on sageli lähedased traditsioonilise eesti lasteluule joonele, kuid neis on ka isikupärast tonaalsust, mis eristab teda ajastu tüüpilistest autoreist. „Päikesel on päevakuub“ on üks tema varasemaid koguformaadis avaldatud teoseid, mis on jäänud paljudele meelde oma soojuse ja kujundilise väljendusrikkuse poolest. Rootsi loomingul on kindel koht eesti lasteluule ajaloos ning see teos esindab tema oskust muuta tavaline hetk muinasjutuliseks ilmapildiks.