Jälitaja. Daniel Brendeli märkmed

Günther Weisenborni lühiromaan Jälitaja. Daniel Brendeli märkmed viib lugeja sõjajärgsesse Lääne-Saksamaale, kus üksainus tund määrab mitme elu edasise käigu. Peategelane Daniel Brendel ootab tänaval meest, Paul Riedelit, kes reetis nende antifašistliku vastupanurühma Hõbedane Kuus ning pääses karistuseta. Ootamise ajal liigub jutustus edasi ja tagasi oleviku ja mälestuste vahel: Brendel meenutab vangistamisi, varjatud koosolekuid, grupi liikmete hirme ja lootusi. Raamat on vormistatud justkui mälupäeviku või ülestähendustena, milles mineviku episoodid tungivad aina tugevamalt praegusesse hetke. Nii kasvab jälitamisest rohkem kui välise sihtmärgi otsing, see muutub katseks mõista, kas süü ja reetmine saavad üldse kunagi lõplikult tasutud.

Teos jälgib seda üht tundi samm-sammult ja annab sama palju kaalu Brendeli sisekõnele kui välisele tegevusele. Seadus ei ole Riedelit karistanud, seepärast kõigub Daniel otsuse ees, kas võtta õigus enda kätte või katkestada kättemaksuring. Mälupildid kunagistest kaaslastest, nende usaldusest ja hirmust segunevad hetketajuga tänavast, autos seismisest ja ootamisest. Jutustus küsib, millal muutub vastuhakk vägivallaks ja kui kaugele võib minna süü heastamisel. Märkmetesse ilmub ka nende inimeste eraelu, keda sõda ja reetmine puudutasid: armastussuhted, sõprused, perekondlikud sidemed, mis ei mahu ühtegi kohtutoimikusse. Romaan ei anna lõplikku otsust, vaid jätab lugeja koos Brendeliga seisma hetke ette, mil tuleb valida, kas mineviku valu suunab järgmised teod või on võimalik sellest üle astuda.

Günther Weisenborn oli saksa kirjanik ja dramaturg, kes sidus oma loomingus kirjanduse ja poliitilise kogemuse. Ta töötas näitleja ja dramaturgina Berliini teatrites ning seisis avalikult sõja ja diktatuuri vastu. Natsivõim keelas tema raamatud, autor arreteeriti ja talle mõisteti surmanuhtlus, mis asendati pikkade vangla-aastatega; hiljem kirjeldas ta kogetut mälestusteraamatus Memorial ja dokumentaalkogumikus Der lautlose Aufstand. Weisenborni proosas ja näidendites korduvad dilemmad süüst, vastutusest ja riiklikust vägivallast ning Jälitaja kuulub nende teoste hulka, kus ta vaatleb neid küsimusi romaanivormis. Eesti keelde on see raamat vahendatud XX sajandi raamat sarjas, mis tõi lugejani mitmeid Euroopa sõjakogemust ja totalitarismi käsitlevaid ilukirjandusteoseid.