Sorida laekais. Lugusid. Mõistujutte. Mälestusmärke

Sorida laekais. Lugusid. Mõistujutte. Mälestusmärke on Günter Kunerti proosakogu sarjast Loomingu Raamatukogu, mis koondab eri pikkuse ja vormiga tekste saksa autorilt. Valik avab maailma, kus argine ruum nihkub märkamatult sümboolseks maastikuks ja igapäevased olukorrad muutuvad mõistatuseks. Jutud, mõistujutud ja mälestusmärkidena esitatud palad seovad omavahel inimese, keskkonna ja mälu, näidates, kuidas juhuslik detail, unustatud ese või lagunenud hoone võib osutuda terve ajastu kokkuvõtteks. Kogu ei paku sirgjoonelist jutustust, vaid loob mosaiigi, kus iga lugu on oma reeglitega väike maailm, mis suhestub teistega eelkõige meeleolu ja allhoovuste kaudu.

Raamatu kolme märksõna lugusid, mõistujutte, mälestusmärke võib võtta ka lugemise juhisena. Osa tekste jälgib äratuntavaid elusituatsioone, kus inimene põrkub vastu bürokraatiat, võõrandumist või nähtamatut võimustruktuuri. Mõistujuttude laadis palad töötavad pigem allegooriana: tegelased ja kohad on kokku surutud märkideks, mis osutavad pelgalt ühe elujuhtumi asemel tervetele käitumismustritele. Mälestusmärkide all moodustuvad lühikesed, tihedad pildid, milles mineviku jäljed torkavad silma ootamatutes kohtades, sageli koos mõne groteskse elemendi või häiriva detailiga. Kunert kasutab nappi, täpselt rütmistatud lauset, laseb lugejal vahel siseneda stseeni justkui hilinenult ning jätta see poole pealt maha, nii et mulje ja küsimus jäävad õhku kauemaks kui jutt ise.

Günter Kunert oli saksa kirjanik, kelle looming liikus luule, jutustuste, esseede ja lasteraamatute vahel. Tema tekstid kasvasid välja Ida-Saksamaa kogemusest, kuid ei piirdu otsese ajakajastusega, vaid kujutavad võimu, hirmu ja kohanemise mehhanisme laiemas plaanis. Kunertile on omane irooniaga segatud tõsidus: ta ei kirjuta otsese loosunglikkusega, vaid laseb olukordadel iseenda vastu kõneleda. Sorida laekais esindab tema proosapoolt, kus ühiskondlik tundlikkus ja eksperimentaalne kujundimõtlemine põimuvad lühivormidega, mis sobivad ühtviisi nii aeglaseks maitsmiseks kui ka korduvalt üle lugemiseks, et peita endasse rohkem, kui esmapilgul paistab.